Esimene löök

André Stili romaan „Esimene löök“ on sotsialistlikus vaimus kirjutatud teos, mis ilmus eesti keeles 1950ndate alguses, kajastades ideoloogilisi pingeid ja klassivõitluse temaatikat Prantsusmaa tööliskeskkonnas. Originaalis prantsuse keeles kirjutatud romaan kuulub Stili nn töölistriloogia avateoseks ning keskendub noore töömehe kujunemisele teadlikuks klassivõitlejaks. Tegelaste areng toimub ühiskondliku surve, tööprotsesside, perekondlike konfliktide ja poliitilise tegevuse foonil. Läbi isikliku loo käsitletakse üldisemaid teemasid nagu solidaarsus, tööväärikus ja vaesuse pärssiv mõju indiviidi võimalustele.

Romaani peategelane on pärit vaesest töölisperekonnast ja seisab valiku ees, kas alluda olemasolevale korrale või püüda sellest murda läbi organiseeritud tööliikumise kaudu. Tekst toob esile tööstuslikku keskkonda, tööliste igapäevaelu ning vasakpoolse liikumise levikut ja selle vastu suunatud vastupanu. Oluline roll on kollektiivil ja selle kujundaval mõjul üksikisiku maailmavaatele. Kirjeldused on detailsed ning autor kasutab sageli realistlikke võtteid, et rõhutada sotsiaalset ebaõiglust ja vajadust selle vastu astuda. Romaani süžee kulgeb läbi pingeliste sündmuste, mis viivad peategelase teadliku valiku ja esimese „löögini“ – alguseks tema ühiskondlikus ärkamises ja tegevuses.

André Stil oli prantsuse kirjanik ja ajakirjanik, kes tegutses aktiivselt Prantsuse Kommunistliku Partei liikmena ning toetas oma loomingus tugevalt töörahva huve. Tema looming on tugevalt seotud poliitilise võitluse ja sotsiaalse õigluse ideedega, mis kajastuvad ka teoses „Esimene löök“. Stili tööd tõlgiti mitmetesse keeltesse ja leidsid laialdast vastukaja just nõukogude kultuuriruumis, kus neid hinnati kui eeskujulikke näiteid sotsialistlikust realismist. „Esimene löök“ on ehe näide kirjandusest, mille kaudu püüti lugejat kasvatada ideoloogiliselt, kuid mis peegeldab samas ka ajastu sotsiaalseid reaaliaid ja tööinimese võitlust väärikuse nimel.