Sir Alexander Flemingi elu

André Maurois’ kirjutatud elulooraamat „Sir Alexander Flemingi elu“ jutustab maailmakuulsa teadlase ja penitsilliini avastaja loo alates lapsepõlvest Šotimaal kuni Nobeli preemia pälvimiseni. Raamat jälgib Flemingi kujunemisteed, tema haridusteed ja esimesi samme teadusmaailmas, keskendudes eeskätt sellele, kuidas juhuslik avastus laboratooriumis viib maailma esimese antibiootikumi sünnini. Maurois ei piirdu siiski pelgalt teaduslike faktide esitamisega, vaid vaatleb Flemingi elukäiku laiemas kultuurilises ja sotsiaalses kontekstis, valgustades ka tema iseloomu, töömeetodeid ja eetilisi hoiakuid.

Tekst on kirjutatud elegantses ja voolavas stiilis, mis on iseloomulik Maurois’ biograafilistele teostele. Lugejale avaneb mitte ainult teadlase portree, vaid ka pilt ajastust, mil meditsiin ja mikrobioloogia seisid suurte muutuste lävel. Eriti tugevalt tuleb esile kontrast laboratoorse vaikuse ja maailmasõdade hävingu vahel, mis andis Flemingi tööle uue tähenduse. Penitsilliini mõju sõjaolukorras ning selle hilisem tööstuslik tootmine ja levik kirjeldatakse selgelt ja mõjuvalt, sidudes teadusliku läbimurde konkreetsete inimeludega.

André Maurois (1885–1967) oli prantsuse kirjanik ja esseist, kes on tuntud oma tundliku ja psühholoogiliselt täpse käekirjaga biograafiate poolest. Ta on kirjutanud elulugusid teiste seas Victor Hugost, Disraelist ja George Sandist, käsitledes oma subjektide elu mitte pelgalt faktilise loona, vaid süvenenud inimliku mõistmisega. „Sir Alexander Flemingi elu“ kuulub samuti sellesse ritta – teos, mis ei jää kinni teadusajalukku, vaid suudab esitada ühe mehe elu ja töö mõjusa ja kergesti loetava tervikuna.