Kolm Dumasd. Romaan-elulugu

Täiesti teenitult loetakse Balzaci, Dickensit ja Tolstoid Dumas´st suuremaks – seda teen minagi – kuid see ei takista mind imetlemast ja armastamast kirjanikku, kes oli minu nooruspõlve rõõm ning kelle jõulisus, värvikus ja üllameelsus veetlevad mind tänaseni. Hugo pidas teda võrdseks oma ajastu suurimate kirjanikega: “Sina lahkud meie juurest Dumas´, Lamartine´i ja Musset´ järel,” kirjutas ta “Theophile Gautier´ hauas”. “Hüljatute” autoril oli põhjust arvata, et kirjanik ei tarvitse häbeneda, kui tal on üle viiesaja lugeja. Lisagem, et Dumas´l endal polnud elus sugugi vähem seiklusi, kui neid juhtub tema romaanides. Ja see on elulookirjutajatele lausa maiuspala.