Mina ja inimsööjad
Mina ja inimsööjad
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Perioodika | 1994
- 77 lk | Pehmekaaneline | 140 x 210 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Andre Kaminski novellikogu Mina ja inimsööjad ilmus eesti keeles Loomingu Raamatukogu sarjas ning koondab ühte vihikusse mitu eriilmelist lugu. Kogumikku kuuluvad tekstid Saatan ja Fakiir, Lea ja gauleiter, Neitsikoopas, Mina ja inimsööjad, Minu teener ja Mulay Abdallahi aiad, mida raamib järellugu. Kõik lood on tõlgitud saksa keelest ja moodustavad terviku, kus autor vaatleb inimest olukordades, mis pealkirjade järgi võivad olla nii argised kui äärmuslikud. Vihik sobib lugejale, kes eelistab lühivormi ning tahab korraga proovida mitut Kaminski jutustamisviisi, ilma et peaks ühe paksu romaani juurde pidama jääma.
Novellid seisavad iseseisvate lugudena, ent neid seob hoiak, kus iroonia ja tõsidus käivad koos. Saatan ja Fakiir ning Lea ja gauleiter viitavad juba pealkirjades teravatele vastandustele ja võimusuhetele, Mina ja inimsööjad ning Minu teener toovad tähelepanu keskmesse jutustaja ja teiste tegelaste vahelised pinged. Neitsikoopas ja Mulay Abdallahi aiad lisavad valikusse teistsuguse ruumi ja meeleolu, nii et kogu teos liigub eri paikade ja olukordade vahel, hoides fookuses inimese reaktsioone survele, kiusatusele või juhusele. Tõlkija Siret Rutiku vahendab Kaminski lakoonilise, kuid mängulise jutustamislaadi eesti keelde nii, et tekstid loevad end ladusalt ega muutu raskeks isegi siis, kui teemad puudutavad valusamaid kogemusi.
André Kaminski sündis Genfis ja elas pikalt väljaspool Šveitsi, töötades pärast sõda Poolas, kuhu ta poliitilistel põhjustel enam jääda ei saanud. Hiljem elas ta Iisraelis, samuti mitu aastat Põhja ja Ekvatoriaal Aafrikas ning naasis seejärel Šveitsi. Ta kirjutas teatri ja televisiooni jaoks, avaldas jutustusi ning mõned romaanid. Tema loomingu puhul rõhutatakse sageli mõtet, et huumorita oleks inimene kadunud, huumoriga on aga lihtsam raskustest üle saada. Selline taust seletab, miks ka novellikogu Mina ja inimsööjad toetub pigem vaimukale, kuid napile väljendusele kui dramaatilisele paatosele ning miks loo keskmes on ikka konkreetne inimene, mitte abstraktne idee.
