Legendi järg. 1.-2. vihik 1. osa

Anatoli Kuznetsovi „Legendi järg. 1.–2. vihik 1. osa“ kuulub nõukogude perioodi algupäraste proosateoste hulka, mille keskmes on sõjajärgne aeg, inimese kujunemine ning eluliste olude ja ideelise kasvatuse põimumine. Teose ülesehitus järgib jutustava romaani vormi, milles realistlik maailmakujutlus seotakse kasvatusliku ja ideoloogilise suunitlusega. Romaani peategelased on noored, kelle elutee kujuneb vastavalt sellele, kuidas nad suhestuvad Nõukogude ühiskonna väärtustega, kogevad sõja pärandit ning otsivad oma kohta maailmas, mis on veel hiljutistest vapustustest taastumas.

Kuznetsov, ise pärit Ukrainast, ammutab oma ainest suuresti isiklikust kogemusest ja ümbruskonna tegelikkusest. „Legendi järg“ kujutab argist elu ja inimesi, kes ei ole kangelased klassikalises mõttes, kuid kes püüavad aususe, töö ja lojaalsuse kaudu üles ehitada uut elu. Esimeses osas on tunda tugevat keskendumist karakteriarendusele ja sisemisele konfliktile – tegelased liiguvad läbi kahtluste, eksimuste ja äratundmiste, kuni jõuavad selgema sihi ja moraalse positsioonini. Lugejale avaneb ka ühiskondlik ruum, kus inimene on osa kollektiivist, kuid kannab siiski isiklikku vastutust oma valikute ja tegude eest.

Anatoli Kuznetsov (1929–1979) oli Nõukogude kirjanik, kelle looming käsitles sageli sõjatraumasid ja ühiskonna muutumise protsesse. Tema tuntuimaks teoseks jäi hilisem „Babi Jar“, mis dokumenteerib holokausti Ukrainas ja mille tsenseerimata versioon ilmus alles pärast tema lahkumist Lääne-Euroopasse. „Legendi järg“ kuulub tema varasema loomeperioodi hulka, mil autor tegutses veel Nõukogude kirjastusväljaannete raamistikus. See teos peegeldab toona nõutud realistlikku ja kasvatavat kirjanduslaadi, kuid Kuznetsovi selge pilditunnetus ja inimpsühholoogia tundmine annavad tekstile erilise jõulisuse ka väljaspool oma ideoloogilist konteksti.