Südame sunnil. 2. köide 2. osa

Anatoli Ivanovi romaani „Südame sunnil“ teine köide jätkub oma teises osas sama mitmekihiliselt ja aeglaselt hargneva jutustusega, mis on iseloomulik kogu sarjale. Lugeja viiakse edasi Siberi külaelu kujutamisse, kus muutuv poliitiline olukord, sõjaoht ja kollektiviseerimisest tingitud sotsiaalsed pinged süvendavad inimeste vahelisi vastuolusid. Peategelased seisavad silmitsi järjest keerulisemate valikutega, kus lojaalsus parteile ja isiklikud tunded satuvad sageli otsesesse konflikti. Samal ajal süveneb romaanis vaimne vastasseis: mõni tegelane püüab truult järgida ametlikku liini, teised kalduvad kõrvale, juhindudes sisemisest õiglustundest.

Romaani teine osa annab rohkem tähelepanu nooremale põlvkonnale, kes kasvab üles keset muutuvat ja ebastabiilset maailma. Suhetes vanemate ja kohalike autoriteetidega kerkib esile põlvkondadevaheline pinge. Ivanov oskab meisterlikult näidata, kuidas ideoloogia ja isiklik elu läbipõimuvad ning kuidas selle surve all murduvad või tugevnevad nii üksikisikud kui kogukonnad. Autor ei tõtta sündmustega, vaid annab piisavalt ruumi keskkonna ja inimeste psühholoogia kujutamiseks. Mitmed liinid jäävad alles lahtiseks, valmistades ette järgnevaid sündmusi kolmandas köites.

Anatoli Ivanov oli nõukogude kirjandusmaastikul oluline autor, kelle looming püüdis lepitada ametlikku ajalookäsitlust ja inimlikke kannatusi. Ta käsitles suuri ühiskondlikke protsesse rohujuuretasandil, keskendudes tavaliste inimeste elule. „Südame sunnil“ on üks tema ambitsioonikamaid töid, milles ta vaatleb Venemaa ajalugu 20. sajandi esimesel poolel läbi isikliku kogemuse prisma. Ivanovi tugevus seisneb tema detailses realismis ja moraalses kaalutluses, millega ta loob usutava ja emotsionaalselt mõjuva maailma.