Üks koletu lugu

Anatoli Aleksini raamat „Üks koletu lugu“ on noortele mõeldud seiklusjutt, mis on kirjutatud kerge muheda huumoriga, ent samas hoiab lugejat põnevuses. Teos on esitatud kuuenda klassi õpilase vaatepunktist, mis muudab loo noorele lugejale vahetuks ja usutavaks. Sündmustik areneb ootamatute olukordade ja pingeliste stseenide kaudu, kus fantaasia, liialdus ja paroodia põimuvad klassikaliste seikluslugude võtete ja õuduselementidega. Autor loob õhkkonna, kus tavapärane koolipoisi elu põimub ootamatu ja kummalisega.

Jutustuse keskmes on lugu, kus peategelane ja tema kaaslased satuvad olukorda, mis meenutab tõsist kriminaalset või üleloomulikku juhtumit. Pimeduses luukeredele komistamine, salapärase „Suvitaja“ kadumine ja hirm, et sama saatus võib tabada ka neid endid, kujundavad loo pinget ja tekitavad lugejas kaasaelamist. Samal ajal on Aleksini stiilis alati teatud pehmendav toon – ta ei loo mitte päris õuduslugu, vaid pigem selle nooruslikku paroodiat, kus hirm seguneb mängulisusega. Nii sünnib tekst, mis on ühtaegu naljakas ja haarav, pakkudes noorele lugejale turvalise viisi põnevust kogeda.

Anatoli Aleksin oli Nõukogude Liidu üks tuntumaid lastekirjanikke, kes paistis silma oma oskusega kujutada laste ja noorte sisemaailma. Tema looming on sageli kantud huumorist, inimlikust soojusest ja psühholoogilisest tundlikkusest, pakkudes samas ka ühiskondlikke tähelepanekuid. „Üks koletu lugu“ eristub tema teoste seas kui seiklusliku alatooniga humoorikas paroodia, mis kõnetab noort lugejat nii oma põnevuse kui ka kergelt satiirilise võtme kaudu. Aleksini nimi seostub eesti lugejate jaoks paljude tõlgete kaudu lapsepõlve lugemiskogemustega, ning see raamat on üks näide tema oskusest siduda fantaasia ja argipäeva haaravaks tervikuks.