Roosipuumööbel

„Roosipuumööbel“ on valimik prantsuse kirjaniku Anatole France’i novelle, mis esindavad tema teravmeelset, sageli satiirilist stiili ning 19. ja 20. sajandi vahetuse prantsuse kirjandusele omast irooniat ja filosoofilist mõtisklust. Tegu on valikkogumikuga, kuhu kuuluvad mitmed lühivormid, mis käsitlevad inimloomust, ühiskondlikke norme ja kultuurilisi väärarusaamu. France’i tekstide keskmes on sageli inimsuhete absurdsus ja moraalse maailma vastuolud, mida autor kujutab kergelt iroonilise distantsiga, ent sügava mõistmisega inimese nõrkuste suhtes.

Pealkirjaga lugu „Roosipuumööbel“ on üks kogumiku tähelepanuväärsemaid palu. Selles kohtuvad pealtnäha tühised olmelised detailid – mööbel, sisekujundus, kodune elukorraldus – sügavamate teemadega nagu klassivahed, isiklikud ihad ja esteetika tähendus kodanlikus ühiskonnas. Lühijuttude vorm annab autorile vabaduse vahetada kiiresti tonaalsust ja konteksti, liikudes argielust allegooriani ja kriitikast sentimentaalsuseni. Kogumik annab hea ülevaate sellest, kuidas France kombineerib vaimukust ja skeptitsismi, et heita valgust inimlike püüdluste piiridele.

Anatole France (1844–1924) oli prantsuse akadeemik ja Nobeli kirjandusauhinna laureaat, keda hinnati tema elegantse stiili ja intellektuaalse iroonia poolest. Tuntud nii ajalooliste romaanide, filosoofiliste esseede kui novellide poolest, kujunes ta kriitiliseks mõtlejaks, kes osales aktiivselt oma ajastu ühiskondlikus debatis, sealhulgas Dreyfusi afääris. Tema teoste humanistlik alatoon ja filosoofiline mõtisklus inimloomuse üle on teinud temast püsiva osa maailmakirjanduse klassikast, ning „Roosipuumööbel“ tutvustab tema loomingut eesti lugejale kompaktses ja mõjusas vormis.