Punane liilia

„Punane liilia” on Anatole France’i romaan, mis ilmus esmakordselt 1894. aastal ning mille eestikeelne väljaanne ilmus 1996. aastal Eesti Raamatu kirjastusel. Teos kuulub autori küpse loominguperioodi tippteoste hulka ja seda peetakse tema kõige kindlama ehitusega romaaniks. Lugu keskendub peategelaste Thérèse’i ja Dechartre’i armusuhtele, mille ümber koondub kogu romaani sisuline pinge. Kõik kõrvalteemad ja tegelased toimivad pigem taustana, luues konteksti, kus inimlike kirgede ja tunnete liikumine saab esile kerkida. France pöörab tähelepanu sellele, kuidas kire ja mõistuse vahekord kujundab inimeste valikuid ning millist rolli mängivad olustik ja ühiskondlikud tingimused indiviidi saatuse määramisel.

Romaani üheks eripäraks on autori katse kujutada armukirge realistlikuma pilguga, loobudes liigsest mõistuslikkusest ja sümbolistlikust mängulisusest, mis tema varasemas loomingus sageli esines. Erinevalt „Thais’ist” ja „Jerome Coignard’i” tsüklist, mis viisid lugeja varakristlikku Aleksandriasse või rokokooperioodi miljöösse, toob „Punane liilia” tegevuse kaasaega ning annab sellele realistliku ja sarkastilise tooni. Romaanis ilmnevad kriitilised tähelepanekud ühiskonna ja poliitika kohta, näiteks ministeeriumi kujundamise episoodid, mis avavad terava pilgu poliitilise elu banaalsusele. Samas loob autori meisterlik kirjutamislaad soojema vastukaalu Thérèse’i vaba ja elava kuju kaudu, mis tõuseb esile külmavõitu ja kalkidest karakteritest ümbritsetuna.

Anatole France (1844–1924), kodanikunimega François-Anatole Thibault, oli prantsuse kirjanik, kes pälvis 1921. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Ta alustas oma loominguteed kirjanduskriitikuna ja saavutas tuntuse esseistina, kuid tema romaanid ja jutustused tõid talle rahvusvahelise kuulsuse. France’i teostes on läbivalt tunda skeptitsismi, irooniat ja ühiskonnakriitikat, kuid samas ka sügavat huvi inimese hingeelu vastu. Tema loomingus vahelduvad ajaloolised ja filosoofilised ained realistlike ühiskonnamaalingutega. Olulisemad teosed on „Thais”, „Penguinide saar”, „Inglite mäss” ja „Tänapäeva ajalugu” (Bergeret’ tsükkel). France oli oma aja Prantsusmaal mõjukas vaimne autoriteet, kelle kriitiline pilk ja satiiriline stiil mõjutasid nii kaasaegseid kui ka hilisemaid kirjandusteadlasi.