Nüüdisaegne lugu. Ametüstsõrmus. Härra Bergeret Pariisis

Anatole France’i kolmikteos, mis koondab romaanid „Nüüdisaegne lugu“, „Ametüstsõrmus“ ja „Härra Bergeret Pariisis“, moodustab ühtse temaatilise terviku, mille keskmes on Prantsusmaa ühiskond 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi künnisel. Teosed järgivad professor Lucien Bergeret’ elu ja sisemist arengut, asetades selle laiemasse poliitilisse ja kultuurilisse konteksti. France kasutab peategelase tegelaskuju kui vahendit, et uurida omaaegse akadeemilise maailma kitsaskohti, ühiskondlikke eelarvamusi ning intellektuaalse vabaduse võimalikkust. Tema satiiriline stiil ja vaimukas dialoog paljastavad erinevaid kihistusi ühiskonnas, kus moraal ja tõde on sageli sõltuvad võimusuhetest.

„Nüüdisaegne lugu“ keskendub Dreyfusi afääri kajastustele ja tolleaegse Prantsusmaa lõhenemisele, kus Bergeret’ kujunemine eetiliselt teadlikuks inimeseks leiab aset läbi kriiside ja sisemise vastupanu. Järgnev romaan, „Ametüstsõrmus“, jätkab sama peategelasega, kuid toob fookusesse tema isikliku elu ja abielukriisi, avades keerukaid suhteid kodu, töö ja ideaalide vahel. Kolmandas osas, „Härra Bergeret Pariisis“, asub peategelane pealinna, kus tema idealism pannakse taas proovile. Läbi kolme raamatu näitab autor, kuidas indiviidi sisemine areng on pidevas konfliktis välise korratuse ja ühiskondliku silmakirjalikkusega.

Anatole France (1844–1924) oli prantsuse kirjanik ja Nobeli kirjanduspreemia laureaat. Tema loomingut iseloomustab selge mõtteviis, skeptiline hoiak ja peen iroonia. France’i tekstid peegeldavad sügavat humanistlikku maailmavaadet, milles kriitiline pilk ühiskonnale ühendub kaastundega inimese vastu. „Härra Bergeret’“ romaanitsükkel kuulub tema hilisema loomingu tippu ning on oluline tunnistus Prantsusmaa kultuurilistest ja poliitilistest pingetest modernismi lävel. Eesti keelde jõudis see tsükkel terviklikult 1970ndatel, tuues siinse lugejani ühe Euroopa realistliku kirjanduse märgilisema hääle.