Kontakt

Aserbaidžaani kirjaniku Anari jutukogu „Kontakt” koondab endas lühivorme, mis keskenduvad inimsuhete haprusele, moraalsetele valikutele ja kultuuriliste erinevuste mõtestamisele. Teose pealkiri tähistab nii sõnasõnalist kui ka kujundlikku kokkupuudet – olgu selleks kahe inimese vaheline suhtlus, kultuuride kohtumine või inimese kontakt iseenda südametunnistusega. Anari jutud arenevad tihti igapäevaste situatsioonide ümber, kuid nende keskmesse tõusevad sisemised pinged ja eetilised küsimused, mis muudavad pealtnäha lihtsa olukorra mitmetähenduslikuks ja mõtlemapanevaks. Lugejale ei pakuta lihtsaid vastuseid, vaid avatakse ruum sisemiseks dialoogiks ja tunnetuslikuks mõtiskluseks.

Juttude tegevus toimub peamiselt kaasaegses Aserbaidžaanis, kuid fookus ei ole niivõrd geograafilisel asukohal kui universaalsetel teemadel – ausus, empaatia, pettumus ja väärikus. Anar kasutab nappi, ent poeetilist keelt, et visandada karaktereid, kelle elu määravad sageli väiksed, kuid tähendusrikkad otsused. Kontakt teise inimesega võib olla nii lootuse kui kriisi allikas. Oluline roll on vaikusel, pausidel ja alatekstil, mis jätab lugejale võimaluse tõlgendada ja järeldada. Mitmed lood on üles ehitatud vastandite põhimõttel – noor ja vana, traditsiooniline ja uus, mees ja naine –, kuid autor väldib lihtsustatud vastandusi, luues pigem dialoogilise pildi.

Anar (kodanikunimega Anar Rzayev, sündinud 1938) on üks tuntumaid Aserbaidžaani kaasaegseid kirjanikke, stsenarist ja esseist. Tema loomingus on olulisel kohal intellektuaalne ja moraalne analüüs, sageli läbi igapäevaste ja isiklikult läbitunnetatud olukordade. Anar on tuntud ka kui filmistsenaariumide autor ja kirjanduselu edendaja. „Kontakt” kuulub tema 1970.–1980. aastate viljakasse loomeperioodi, kus ta keskendus peamiselt lühivormile kui sobivaimale viisile kujutada nüansseeritud inimsuhteid ja ühiskondlikke muutusi. Eesti keeles ilmunud kogumik pakub põhjamaisele lugejale sissevaadet Kaukaasia kultuuriruumi tundlikku ja inimlikku poeetikasse.