Dante juubel

„Dante juubel” on azerbaidžaani kirjaniku Anari novell, mis ilmus eesti keeles 1975. aastal sarjas „Loomingu Raamatukogu”. Loo keskmes on kirjanikust jutustaja, kes saadetakse provintsi väikesele kultuurisündmusele – Dante Alighieri juubelile pühendatud aktusele. Esmapilgul tagasihoidlik ettevõtmine muutub peegliks, mille kaudu autor uurib kultuurilise elu formaalsust, kohaliku intelligentsi olemust ja üksikisiku pinget tõelise ja ettekirjutatud vaimsuse vahel. Tekst on peenelt satiiriline, ent mitte pahatahtlik, pigem kaastundlik ning vaikse irooniaga kantud pilk inimeste püüdlikkusele ja nõrkustele.

Anar kujutab olukordi, kus kõrged ideaalid kohtuvad argielu piirangutega. Kultuuri roll ühiskonnas on küll tähtsaks kuulutatud, kuid selle tegelik tähendus kipub asenduma tühjade sõnade ja formaalsete rituaalidega. Jutustaja sisemonoloogid ja tähelepanekud annavad mõista, et kuigi kõneldakse Dante surematust pärandist, puudutab see kohalviibijaid harva isiklikult. Tulemuseks on mõru, ent eluterve tõdemus kultuuri „tähistamise” ja selle tegeliku mõtestamise vastuolust. Samas ei puudu loost inimlikkus ja austus nende vastu, kes püüavad hoolimata kitsaskohtadest luua midagi tähenduslikku.

Anar (täisnimega Anar Rzayev, sündinud 1938) on azerbaidžaani kirjanik, stsenarist ja ühiskonnategelane, kelle looming keskendub tihti linnainimese vaimsetele otsingutele ja kultuurilise identiteedi küsimustele. Ta on kirjutanud romaane, novelle, esseesid ja filmistsenaariume, olles silmapaistev autor nii kodumaal kui rahvusvaheliselt. „Dante juubel” esindab tema varasemat novelliloomingut, kus keeleline täpsus, huumor ja mõtlik meelelaad loovad mitmekihilise pildi kultuuri tähendusest nõukogude aja kontekstis. Teos on ühtaegu ajastukriitiline ja ajatu oma käsitluses sellest, kuidas me kultuuri mõistame ja väärtustame.