Sõdurid nutavad öösel

„Sõdurid nutavad öösel“ on Ana María Matute (1925–2014) Hispaania kirjaniku teos, mis eesti keeles ilmus 1971. aastal kirjastuses Eesti Raamat. Tegemist on sõjapõhise jutustusega, milles autori tundlik pilk suunab tähelepanu sõjajärgse aja inimhingede haavadele ja lapsepõlve murenemisele. Matute looming on tuntud oma erakordselt peene psühholoogilise tundlikkuse ja realistliku kujutamislaadi poolest, mille kaudu ta loob tugeva emotsionaalse sideme lugejaga.

Teose keskmes on lapsed ja noored, kes elavad läbi sõjalise konflikti vaimseid ja ühiskondlikke murranguid. Nende pisarad ja vaikne valu räägivad rohkem kui sõnad — nad peegeldavad üldist inimlikku abitust ja püsimatut lootusi rahu ja turvatunde järele. Autor ei kasuta pealetükkivaid sõjakerge vorme, vaid vaatleb maailma läbi noorte silmade: nende hirmude, lootuste ja kaotuste prisma. „Sõdurid nutavad öösel“ ei räägi mitte sõjalistest operaatoritest, vaid sügavate inimestevaheliste tunnetustemme kaudu sellest, kuidas sõda ei jäta maha üksnes hävitanud maju, vaid ka sügavad hingearmid.

Ana María Matute oli Hispaania üks hinnatumaid naiskirjanikke, kelle looming kõneleb tihti lapsepõlvest, ühiskonna kitsaskohtadest ja väljasurevate väärtuste säärastamisest. „Sõdurid nutavad öösel“ on näide tema oskusest punuda kokku realistlikud ja kirjanduslikult suunitletud jutustused, mis ei pelga tabada lugeja hinge. See lugu kinnistab Matute positsiooni kui autorit, kes näeb inimlikku haavatavust, aga ei loobu lootusest ega empaatiast, ka kõige rängematel ajal.