Õnnerõõmu Klubi

Amy Tani romaan „Õnnerõõmu Klubi” („The Joy Luck Club”) on haarav jutustus emade ja tütarde suhetest, kultuuride põrkumisest ja identiteediotsingutest kahe maailma – Hiina ja Ameerika – vahel. Teos koosneb neljast põimitud osast, milles vahelduvad nelja Hiinast Ameerikasse emigreerunud ema ja nende Ameerikas sündinud tütarde vaatenurgad. Iga peatükk valgustab ühe naise elukäiku, tema sisemisi heitlusi ja püüdlust mõista, kust ta tuleb ja kuhu ta kuulub. Emad räägivad oma noorusest, ohvritest ja valikutest Hiinas, tütred aga toimetulekust ameerikaliku iseseisvuse ja ema ootuste vahel.

Romaani keskne kujund on nimeline „Õnnerõõmu klubi” – sõpruskond, mille moodustavad emad mänguõhtuteks ja vastastikuseks toeks. Selle kaudu kandub edasi põlvkondlik mälu ja kogemus, mida tütred sageli mõistavad alles hiljem, kui elu neid emade lugudele lähemale viib. Teose stiil on poeetiline, detailne ja mitmekihiline – täis sümboleid ja metafoore, mis viitavad nii isiklikele traumadele kui ka ajaloolisele kogemusele. Hoolimata ajalisest ja ruumilisest kaugusest ei kao kahe põlvkonna vahelised pinged, kuid neis avaneb ka võimalus leppimiseks ja üksteisemõistmiseks.

Amy Tan (sündinud 1952) on Ameerika kirjanik, kelle teosed keskenduvad Hiina päritolu immigrantide elule Ameerikas ning peresidemete keerukusele. „Õnnerõõmu Klubi” oli tema esimene romaan ja saavutas rahvusvahelise menu, tõlgiti paljudesse keeltesse ning jõudis ka ekraniseeringuni. Tani loomingut iseloomustab oskus siduda intiimseid perekondlikke lugusid suuremate kultuuriliste ja ajalooliste teemadega. Tema tegelased on sageli naised, kelle identiteet kujuneb mitme kultuurilise survevälja keskel. „Õnnerõõmu Klubi” on saanud klassikaliseks looks emade ja tütarde vahelistest vaikustest ja ülekanduvatest mälestustest.