Leo Africanus

Amin Maaloufi romaan „Leo Africanus“ jutustab 16. sajandi ränduri ja õpetlase Hasan ibn Muhammad al-Wazzan al-Fasi ehk Leo Africanuse elust. Teos viib lugeja Granada langemise järgsesse aega, mil paljud moslemid pidid kodumaalt lahkuma. Peategelane rändab esmalt Marokosse, seejärel mööda Põhja- ja Kesk-Aafrikat, kogedes nii kaupmehe kui ka diplomaadina eri kultuuride elu ja kombeid. Romaan põimib ajaloolise fakti ja ilukirjandusliku kujutlusvõime, tuues esile nii seiklused, poliitilised vapustused kui ka isiklikud katsumused, mis kujundasid ühe erakordse mehe saatust.

Leo Africanuse elu oli täis dramaatilisi pöördeid. Rändur langes kord piraatide kätte, sattus orjaks paavst Leo X õukonda ja võttis seal ristiusu, kuid säilitas oma sidemed araabia kultuuriga. Roomas tegutses ta õpetlasena ja kirjutas 1526. aastal oma kuulsaimat teost „Aafrika kirjeldus“, mis sai Euroopa üheks tähtsamaks allikaks mandri geograafia ja eluolu kohta. Maalouf toob oma romaanis esile kultuuride kohtumised ja konfliktid, näidates, kuidas üks inimene võib olla sillaks Euroopa ja islami maailma vahel. Teos avab lugejale rikkaliku pildi renessansiajastu maailmast, kus poliitika, usk ja teadmine põimusid tihedalt.

Amin Maalouf (sündinud 1949) on Liibanonis sündinud prantsuse kirjanik ja esseist, kelle loomingus on kesksel kohal identiteedi, kultuuride põrkumise ja ajalooliste murrangute teemad. Ta on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu, sealhulgas Goncourt’i preemia, ning tema teosed on tõlgitud paljudesse keeltesse. Maaloufi stiili iseloomustab põhjalik ajalooline uurimuslikkus, millele lisandub poeetiline jutustamislaad. „Leo Africanus“ kuulub tema tuntumate romaanide hulka ja on saanud tunnustust kui üks õnnestunumaid katseid elustada idamaise ja Euroopa kultuuri vahelise vahendaja lugu.