Minu hobused, minu õpetajad

Raamat „Minu hobused, minu õpetajad“ keskendub inimese ja hobuse suhte olemusele. Alois Podhajsky kirjeldab oma kogemusi ratsaspordi ja hobuste koolitamise maailmas, tuues esile, et iga hobune on olnud talle ühtaegu nii õpilane kui ka õpetaja. Ta jutustab, kuidas loomade kasvatamine ja treenimine ei seisne ainult käsutäitmises, vaid vastastikuses usalduses ja mõistmises. Teos ei ole pelgalt käsiraamat ratsutajatele, vaid ka sügavam arutlus sõpruse ja austuse üle, mis võib tekkida inimese ja looma vahel.

Lugeja saab raamatust teada, kuidas hobustega suhelda nii, et side muutuks vastupidavaks ja usalduslikuks. Podhajsky toob oma tekstis esile, et hobune ei ole vaid töö- või spordivahend, vaid tundlik kaaslane, kellel on oma iseloom ja vajadused. Raamatu lugudes peegelduvad kogemused erinevate hobustega, kus iga loom on andnud autorile uue õppetunni. Seeläbi muutub teos praktiliseks, aga samas ka sügavalt inimlikuks käsitluseks, mis aitab hobusearmastajatel mõista, kuidas partnerlus sünnib ühisest pingutusest ja hoolivusest.

Alois Podhajsky (1898–1973) oli Austria ratsanik ja Viini Hispaania Ratsakooli direktor, kes saavutas rahvusvahelise tuntuse klassikalise ratsutamise edendajana. Tema juhtimisel säilitati ja arendati ratsakooli traditsioone ka keerulistel aegadel, sealhulgas Teise maailmasõja päevil. Podhajsky kirjutas mitmeid raamatuid, milles käsitles hobuste koolitamist ja ratsutamise filosoofiat, pidades oluliseks nii tehnilist meisterlikkust kui ka inimese ja hobuse vastastikust austust. „Minu hobused, minu õpetajad“ on tema isiklik ja soe teos, mis avab lähemalt tema enda elukogemusi hobustega.