Tallinna proletaarse teatri ajaloost 1. osa
Tallinna proletaarse teatri ajaloost 1. osa
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Endine raamatukogu raamat
- Eesti NSV Teatriühing | 1957
- 53 lk | Pehmekaaneline | 143 x 205 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Alma Vaarmani ja Jaan Krossi brošüür Aja proletaarse teatri ajaloost. 1. osa annab ülevaate Lutheri rahvamaja töölisnäiteringi kujunemisest ja tegevusest. Teos seob Tallinna tööliskonna kultuurielu olukorra enne ja pärast 1905. aasta revolutsiooni konkreetse näiteringi looga, näidates, millist rolli mängis lava tööliste eneseteadvuse ja organiseerumise kujundamisel. Autorid vaatlevad, kuidas tööliskeskkonnas tekib vajadus oma teatri järele, millised inimesed sellesse tõmbuvad ja kuidas näiteringi tegevus haakub laiemate poliitiliste ja ühiskondlike muutustega.
Raamat on üles ehitatud sisukorra järgi selgete peatükkidena. Kõigepealt käsitletakse Tallinna tööliskonna ja lava suhet enne ja pärast 1905. aastat, seejärel liigutakse Lutheri rahvamaja teatri kui konkreetse nähtuse juurde. Eristatud on üldised märkused teatri töökorralduse ja kujunemislugude kohta, repertuaari ja publiku käsitlus, ajakirjanduse suhtumine ning näiteringi ideoloogia ja selle teostamise vahendid. Nii saab lugeja pildi mitte ainult lavastustest, vaid ka sellest, milliste tekstide ja võtete kaudu sooviti publikut kõnetada, millistele ühiskondlikele sõnumitele rõhku pandi ja kuidas kajastati seda kõike toonases ajakirjanduses.
Tallinna proletaarse teatri ajaloost 1. osa sobib lugejale, keda huvitab Eesti teatriajalugu, tööliskultuur ja Tallinna tööstuspiirkondade vaimne õhkkond 20. sajandi alguskümnenditel. Brošüür on kompaktne, kuid teemalt fokusseeritud allikas, mida saab kasutada nii kohaloo uurimisel kui ka õppematerjalina, kui tahetakse näidata, kuidas ideoloogilised eesmärgid, repertuaarivalikud ja publiku kujundamine põimusid ühe konkreetse töölisnäiteringi tegevuses. Teos seob kirjeldava ajaloo ja analüüsi sellisel kujul, et seda on võimalik lugeda järjest tervikuna, kuid kasutada ka valikuliselt konkreetse teema, nagu repertuaar või ajakirjanduse retseptsioon, avamiseks.
