Kummituskoer. Jahinovelle

Allan Jokineni novellikogu „Kummituskoer. Jahinovelle“ ühendab endas looduskirjanduse, jahiromantika ja realistliku olustiku. Tegemist on valikuga jutustustest, mille keskmes on jahipidamise maailm – selle traditsioonid, olukorrad ja tegelased –, kuid rõhk pole mitte üksnes saagil, vaid pigem inimese ja looduse suhetel. Jokinen kujutab jahimehe elu läbi vahetute kogemuste ja loodusvaatluste, sageli ka kerge nostalgiaga. Tema jutud ei idealiseeri loodust ega jahipidamist, vaid avavad neid kui inimliku olemise osasid, kus julgus, kannatlikkus, tähelepanelikkus ja austus looduse vastu on võtmetähendusega.

Pealkirjalugu „Kummituskoer“ toob esile mütoloogilise ja salapärase mõõtme, mis jahiga sageli kaasas käib. Metsas viibides satuvad inimesed situatsioonidesse, kus piiri igapäevase ja seletamatu vahel on raske tõmmata. Jokinen suudab hästi edasi anda meeleolusid – varahommikuse metsa vaikust, loomade jälgede tõlgendamise pinget, ootamise rütmi ja ootamatuid pöördeid. Mitmed novellid sisaldavad ka karakteriloomet: vanad jahimehed, algajad, karmid metsavahid ja kiuslikud kaaslased elustuvad nappide, kuid tabavate joonte abil. Teosed on tempolt rahulikud, ent pingestatud sisemise liikumisega, mille loob looduselamuse ja inimese sisemaailma vaheline seos.

Allan Jokinen (1921–1990) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kelle loomingus leidub rohkesti loodusteemalist ja realistlikku jutukirjandust. Tema novellide keskmes on tihti lihtne inimene looduses – mitte kangelasena, vaid osana suuremast ökosüsteemist, mille rütmidele tuleb alluda ja mille seadusi tundma õppida. „Kummituskoer“ on esinduslik näide tema varasemast loomingust, kus ühenduvad loodusevaatluslik täpsus ja inimpsühholoogiline nüansirikkus. Kogu sobib hästi lugejale, kes hindab looduslähedast proosat, mille kaudu saab mõtiskleda inimese koha üle maailmas, kus iga jälg ja heli kannab tähendust.