Stabiilne raha

Alla Melnikova teos „Stabiilne raha“ käsitleb rahanduse ja majanduspoliitika küsimusi 20. sajandi teise poole nõukogude majandusmõtte raamistikus. Raamat keskendub rahasüsteemi stabiilsuse tagamise mehhanismidele, raharingluse ja -poliitika toimimisele ning rahareformide mõjule majanduslikele protsessidele. Läbivaks teemaks on raha kui ühiskondliku tootmise ja jaotuse vahend, mille stabiilsus eeldab tasakaalustatud planeerimist ning riiklikku kontrolli. Melnikova uurib eelkõige makromajanduslikke tingimusi, mis toetavad inflatsiooni vältimist, hinnastabiilsuse säilitamist ja tööjõu motiveerimist raha kaudu.

Raamatu ülesehitus on teaduslik ja loogiline, tuues esmalt välja rahanduse teoreetilised alused ning liikudes seejärel edasi konkreetsete näidete ja poliitikavõtete juurde. Olulise koha leiavad küsimused, mis puudutavad rahapakkumise reguleerimist, riigieelarve mõju raharinglusele ja kaubanduse tasakaalu rolli rahanduses. Autor selgitab ka nõukogude majandusmudeli eripära, kus raha täidab küll vahetusvahendi ja mõõtühiku funktsiooni, kuid mitte vabal turul põhineva väärtuse reguleerijana. Seetõttu on „stabiilsus“ raamatus defineeritud eelkõige kui planeeritud ja kontrollitud raha liikumise tulemus, mitte turujõudude vaba mäng.

Alla Melnikova oli majandusteadlane, kes tegeles peamiselt rahanduse ja poliitökonoomia küsimustega. Tema kirjutised peegeldavad süstemaatilist lähenemist ja marksistlik-leninliku majandusteooria alusel üles ehitatud argumentatsiooni, mis oli omane oma ajastule. „Stabiilne raha“ sobis hästi hariduskirjanduseks ning kasutati majanduserialade õppevahendina, olles mõeldud nii tudengitele kui ka spetsialistidele, kes töötasid riigi rahanduse ja planeerimise valdkonnas. Kuigi teose käsitlused on tänapäeva turumajanduse kontekstis aegunud, pakub see väärtuslikku sissevaadet nõukogudeaegse rahandusteooria loogikasse ja toonasesse arusaama majanduslikust stabiilsusest.