Karusaar

Alistair MacLeani romaan „Karusaar“ viib lugeja Norra põhjarannikule, kus endisesse Natsi-Saksamaa allveelaevade baasi on rajatud salajane NATO uurimiskeskus. Jää ja lume keskel asuv isoleeritud kompleks pakub ideaalseid tingimusi teadustööks, ent selleks, et turvalisus oleks tagatud, kontrollitakse sissepääsu rangelt. Kui keskusesse saadetakse Briti eriväelane, et uurida salapäraseid kadumisi ja informatsioonileket, saab alguse pingeid kruviv ja ootamatusi täis uurimine. Kõik keskuses viibijad muutuvad potentsiaalseteks kahtlusalusteks ning olukord hakkab järk-järgult kontrolli alt väljuma.

Teose süžee liigub kindla tempoga, kasutades klassikalise põneviku elemente: suletud ruum, kahtlusalused igal sammul ja tõde, mis peitub petlikkuse ning vaikimise taga. MacLean kasutab mitmekihilisi dialooge ja vaoshoitud, kuid täpseid kirjeldusi, et luua pinev õhustik. Tugev keskne tegelaskuju, kes ei jäta midagi juhuse hooleks, liigub sündmuste keskel kui detektiiv, püüdes mõista, kelle huvid on mängus ja kui kaugele ollakse valmis minema, et tõde varjata. Loodusjõud – külm, pimedus, tormid – ei jää pelgalt taustaks, vaid osalevad loost kui vaiksed, ent mõjusad vastased.

Alistair MacLean oli 20. sajandi üks tuntumaid seiklus- ja põnevuskirjanikke. Šoti päritolu autor töötas enne kirjutamist õpetajana ja teenis Teises maailmasõjas kuninglikus mereväes, mis andis talle ainest mitmete mereteemaliste romaanide jaoks. Tema stiilile on iseloomulik tehniline täpsus, lakooniline keel ja psühholoogiline pingestatus. „Karusaar“ kuulub tema hilisemasse loominguperioodi, kus tegevuspaigad on üha keerukamad ja tegelased sügavamalt motiveeritud, kuid autorile omane range tempo ja põnevus säilivad täiel määral.