Apelsinid ja mõrv

Alison Prince’i kriminaalromaan „Apelsinid ja mõrv“ viib lugeja Šotimaale, väikesesse kogukonda, kus näiliselt rahulik elu pöördub pea peale ootamatu mõrva tõttu. Teose keskmes on kirjanik Jane, kes elab vaikses rannakülas ja kelle igapäevaseid tegevusi saadavad rutiin ning tagasihoidlik sotsiaalne läbikäimine. Kui tema lähikonnas leitakse surnukeha, satub ta tahtmatult sündmuste keskmesse. Jane'i loomupärane tähelepanelikkus ja harjumus inimkäitumist analüüsida saavad tema uurimise alustalaks – kuigi ta ise ei ole detektiiv, sunnivad teda asjaolud sekkuma ning lahti harutama mõistatust, mille niidid viivad mitme külaelaniku minevikku.

Romaani õhustik on oluline osa loo mõjust: väike, suletud kogukond, kus kõik tunnevad kõiki ja saladused ei püsi kaua, loob sobiva keskkonna pinge kasvatamiseks. Prince keskendub tegelaste sisemistele motiividele ja suhetele, tuues esile nende vastuolud, vaikimisi allasurutud emotsioonid ja vaikivad lepped. Mõrv ei esine siinkohal üksnes kuriteona, vaid kui sündmus, mis rebib lahti külarahva pealispinna ja paljastab varjatud pingeid. Jane’i isiklik vaatenurk lisab loole psühholoogilist sügavust – tema sisemised kõhklused, mälestused ja eneseotsingud põimuvad uurimise käiguga, muutes raamatu pigem inimliku kui puhtalt detektiivilooks.

Alison Prince (1931–2019) oli šoti päritolu kirjanik ja stsenarist, kelle looming ulatus lastekirjandusest ajalooliste romaanide ja täiskasvanutele mõeldud krimiloogani. Tema teosed eristuvad tähelepanuga karakteriarendusele ning sotsiaalse keskkonna mõju käsitlusele. „Apelsinid ja mõrv“ on üks tema küpsemaid kriminaalromaane, milles krimiloo struktuur on pigem vahend inimpsühholoogia ja moraalsete dilemmade uurimiseks. Prince ei keskendu niivõrd kriminaalsele intriigile, vaid kasutab seda vahendina, et valgustada inimloomuse mitmetahulisust, mistõttu sobib see romaan ka neile, kes hindavad aeglasemat, mõtisklevamat krimikirjandust.