Hommikul, kui vaevas uni

Leedu kirjaniku Algirdas Pociuse jutukogu „Hommikul, kui vaevas uni“ toob lugejani valiku lühilugusid, mis käsitlevad argielu, inimlikke tundeid ja väikeseid, ent tähenduslikke hetki igapäevaelus. Autor kujutab inimesi hetkedel, mil nad on omaenda mõtete, mälestuste või ootamatute olukordadega vastamisi. Paljud lood kannavad vaikset melanhooliat või mõtlikkust, keskendudes sisemaailmale rohkem kui välistele sündmustele. Pealkiri viitab hommikusele seisundile – üleminekule unest ärkvelolekusse, aga ka laiemale ärkamise või taipamise seisundile, kus inimene kohtab tõtt iseenda või oma elu valikutega.

Pocius kirjutab vaoshoitud, realistlikus võtmes, toetudes sageli igapäevaolukordadele, mis kannavad endas sügavamat sisemist pingevälja. Tema tegelased on tavalised inimesed – töömehed, õpetajad, pereliikmed –, kelle elus ei pruugi toimuda suured murrangud, kuid kelle mõtted, lootused ja pettumused annavad aimu eksistentsiaalsest otsingust. Autor väldib selget moraali või hinnanguid, eelistades jääda vaatlejaks, kes laseb tegelastel ja olukordadel ise kõneleda. Tema proosa väärtus peitub tähelepanus detailidele ja võimes jäädvustada elu hetkeseisundeid, mis muidu võiksid jääda märkamatuks.

Algirdas Pocius (sünd. 1930) on leedu proosakirjanik ja publitsist, kelle looming on keskendunud ühiskondlike ja isiklike teemade käsitlemisele realistlikus võtmes. Tema tekstides on tunda tugevat sidet kodumaa, keele ja tavainimese elukogemusega. 1970. aastatel kuulus ta nende autorite hulka, kelle looming jõudis ka eesti lugejani sarja „Loomingu Raamatukogu“ vahendusel. „Hommikul, kui vaevas uni“ on hea näide Pociuse vaiksest, kuid tähelepanelikust maailmavaatest, kus igal lool ja kujutatud hetkel on oma sisemine kaal ja tähendus.