Vabaduse vaim. Alustatud 16. okt. 1999. Mälestused

„Vabaduse vaim. Alustatud 16. okt. 1999. Mälestused” on Alfred Käärmanni autobiograafiline teos, mis viib lugeja läbi kümnendite pikkuse ajajärgu alates vangilaagrist vabanemisest kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Raamatu keskseks jooneks on kohtumised Nimetuga – inimesega, kes jäi okupatsioonivõimudele tabamatuks ning kelle kohalolu sümboliseeris vabaduse ideed ka kõige raskematel aegadel. See on jutustus, milles põimuvad isiklikud läbielamised, ajaloolised sündmused ja metsavendluse viimased kajad, andes tunnistust ühe mehe teekonnast, kus vabaduse mõiste ei olnud kunagi pelk abstraktsioon.

Teoses kajastuvad 1960.–1990. aastate Eesti argipäev ja pinged, mida kujundasid nõukogude võim, kohanemisvajadus ning samas püsiv usk tulevikku. Käärmanni mälestustes peegelduvad ka sisemised vastuolud – kuidas ellu jääda ilma ideaalidest loobumata, kuidas kanda endas vabaduse vaimu olukorras, kus see oli peaaegu kättesaamatu. Raamatu jutustamisviis on otsekohene ja dokumentaalselt täpne, samas põimib see isiklikke läbielamisi ja laiemat ajaloolist tausta. Autor rõhutab, et metsavendlus polnud ainult relvastatud võitlus, vaid ka vaimne vastupanu, mille järeltulevad põlved pärivad.

Alfred Käärmann (1922–2010) oli üks tuntumaid Eesti metsavendi, kes osales Teises maailmasõjas ning jäi pärast Nõukogude okupatsiooni aastateks metsavennaks. Ta kandis pikki vangistusaastaid, ent säilitas kindlalt oma maailmavaate ja soovi näha Eestit taas vabana. Ta on kirjutanud mitmeid mälestusteraamatuid, millest „Surmavaenlase vastu” ja „Vabaduse vaim” on kõige tuntumad. Käärmannist sai sümbol ja tunnistaja, kelle elu ja looming annavad tänastele lugejatele otsese sideme 20. sajandi traagiliste, kuid samas ka kangelaslike aastakümnetega.