Nähtamatu duell. Dokumentaaljutustus nõukogude …
Nähtamatu duell. Dokumentaaljutustus nõukogude …
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1969
- 182 lk | Kõvakaaneline | 133 x 207 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Alfred Hanschmidti dokumentaaljutustus “Nähtamatu duell” on ideoloogiliselt tugevalt laetud teos, mis käsitleb nõukogude julgeolekuteenistuse – tšekistide – tegevust välisluure ja selle agentide vastu. Raamat on kirjutatud propagandistlikus võtmes ja esitab külma sõja aegse maailmapildi, kus Nõukogude Liit seisab silmitsi lääneriikide luureorganisatsioonide agressiivse tegevusega. Autor keskendub spionaaži ja vastuluure vastasseisule, kirjeldades lugejale olukordi ja sündmusi, mille kaudu rõhutatakse Nõukogude julgeolekuaparaadi valvsust, professionaalsust ja vankumatut ustavust riigile. Paljud nimed on varjunimed, kuid tegevuspaigad, kuupäevad ja sidepidamise detailid väidetakse olevat autentsed.
Raamatu üheks keskseks teemaks on võitlus lääne luureteenistuste – eelkõige inglise ja ameerika – vastu, kes kasutavad ära Nõukogude eest pagenud eestlasi ja teisi emigrante. Hanschmidt kujutab pagulasorganisatsioone kui lääne käsilasi, kes värbavad inimesi luurekoolidesse ja saadavad neid seejärel spionaažimissioonidele Nõukogude territooriumile. Raamatus rõhutatakse, et nõukogude vastuluure saavutab tänu rahva toetusele edu ning paljastab kavandatavad aktsioonid juba eos. Kirjeldused on ehitatud üles pingestatult ja kohati jutustava ilukirjanduse võtmes, kuid teose eesmärk on üheselt poliitiline – lugeja veenmine Nõukogude riigi moraalses ja strateegilises üleolekus.
Alfred Hanschmidt (1920–1991) oli Eesti NSV-s tegutsenud autor, kelle kirjutised keskendusid sageli sõjajärgsele ajaloole, julgeolekuteemadele ja sotsialistliku korra õigustamisele. Tema teosed, sealhulgas “Nähtamatu duell”, on kirjutatud vastavalt ajastu nõuetele ja kujutavad maailma tugevalt must-valges ja ideoloogiliselt selektiivses võtmes. Sellised raamatud olid osa laiemast propagandakirjandusest, mille ülesandeks oli tugevdada usaldust riigivõimu vastu ning kujundada vaenlasekujutist Lääne ja emigratsioonis elavate eestlaste suhtes. Tänapäeval loetakse seda teost pigem ajastumärgina kui usaldusväärse ajaloolise allikana.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
