Ainult üks kord

Alexandre Jardini romaan „Ainult üks kord“ („Juste une fois“) keskendub armastuse, soovi ja keelatud tunnete keerukale suhestikule. Teose peategelaseks on abielus mees, kes peab vastamisi seisma omaenda ihade ja truuduse küsimusega, kui tema ellu naaseb naine, keda ta kord palavalt armastas. Mehe ja naise vahelise juhusliku kohtumise kaudu avaneb loo telg: soov teha midagi lubamatut – ainult üks kord –, et kogeda, kas tunded on veel elus või jäänud vaid mälestuseks. Romaan ei paku lihtsaid vastuseid, vaid suunab lugeja moraalsete ja emotsionaalsete dilemmade keskele.

Jardin käsitleb soovi kui samal ajal elu rikastavat ja hävitavat jõudu. Suhetesse imbub vastuoluline intensiivsus: ühelt poolt igatsus vabaduse ja kire järele, teisalt süütunne ja vastutus. Lugu liigub kahe tegelase vahelises pingeväljas, kus sõnadel, vaikustel ja pilkudel on sageli suurem kaal kui tegudel. Romaan on sisekaemuslik ja psühholoogiliselt nüansseeritud, viies lugeja olukordadesse, kus lihtne õige ja vale jaotus ei kehti. Seda toetab autori keeleline tundlikkus ja oskus kujutada väikeste hetkede kaudu suuri tundeid.

Alexandre Jardin on prantsuse kirjanik ja stsenarist, kelle loomingule on iseloomulik romantiliste teemade käsitlemine vaimuka, ent samas eksistentsiaalse allhoovusega. Tema teosed seavad armastuse sageli konflikti elu praktiliste ja moraalsete piirangutega, otsides selle kaudu uusi tähendusi ja võimalusi. „Ainult üks kord“ on selle lähenemise ehe näide – pealtnäha lihtne lugu armastusest muutub mitmekihiliseks peegliks lugeja enda soovidele ja hirmudele. Jardin ei moraliseeri, vaid avab ukse tunnetemaailma, kus ausus iseendaga on ainus võimalik tee edasi.