Must tulp

Alexandre Dumas’ romaan „Must tulp“ viib lugeja 17. sajandi Hollandi keerulisse ja pingelisse aega. Teos algab poliitiliste vapustuste taustal, mil käärib nii riigi sees kui ka rahva meelsuses. Selles keskkonnas kujuneb esile lugu haruldasest mustast tulbist, mille kasvatamise nimel käib kirglik võitlus. Romaan seob endas ajaloolisi sündmusi ja ilukirjanduslikku kujutlust, tuues esile nii inimeste unistusi kui ka intriige, mis neid püüdlusi saadavad. Keskseks teemaks on sihikindlus ja ausus, mis peavad vastanduma kavalusele ja kadedusele.

Teos järgib Dumas’le omast mustrit, kus seikluslik süžee, ootamatud pööded ja vastandlike tegelaste kokkupõrked hoiavad pinget lõpuni. Kangelased kehastavad üllust ja õiglust, nende vastased aga reeturlikkust ja väiklust. „Must tulp“ on seega samaaegselt põnev lugu ja allegooriline peegeldus inimloomuse tumedatest ning helgetest tahkudest. Romaani atmosfääris põimuvad romantika, ajalooline koloriit ja pinev sündmustik, mis teeb teose köitvaks nii ajaloo- kui ka seiklusromaanide lugejatele.

Alexandre Dumas vanem (1802–1870) oli üks 19. sajandi loetumaid ja viljakamaid prantsuse kirjanikke, kelle loomingusse kuuluvad mitmed klassikalised seiklusromaanid. Tema sulest on ilmunud üle saja romaani ja näidendi, millest tuntuimad on „Kolm musketäri“ ja „Krahv Monte-Cristo“. Dumas oskas ajaloolisi sündmusi ja tegelasi põimida hoogsa tegevustikuga, luues lugusid, mis on elanud üle põlvkondade ja püsivad endiselt rahvusvahelise kirjandusklassika osana. „Must tulp“, kirjutatud 1850-ndatel aastatel, on osa sellest rikkalikust pärandist, mis toob esile tema meisterliku jutustamisoskuse.