Kuninganna Margot 2. osa

Alexandre Dumas vanema romaani „Kuninganna Margot” teine osa jätkab 16. sajandi lõpu veriste ja poliitiliselt pingeliste sündmuste kujutamist Prantsusmaal. Tegevus toimub ajal, mil ususõjad katoliiklaste ja hugenottide vahel olid saavutanud haripunkti. 1572. aasta augustis peetud Margarete de Valois’ ja tulevase kuninga Henri de Navarre’i abielu peaks tähistama rahu ja leppimist, ent toob hoopis kaasa Bartoloméuse öö veresauna – ajaloolise veretöö, mis annab sündmustele traagilise ja pingestatud tausta. Louvre’i pidustuste heledus vastandub peagi saabuvatele süngetele sündmustele, kus tunded, võim ja kättemaks põimuvad fataalsel viisil.

Romaan põimib ajaloolised faktid fiktiivse jutustusega, kus tegelased nagu kuninganna Margot, Henri de Navarre, hertsog de Guise ja kaval Catherine de Médici tegutsevad poliitilise reetlikkuse, salasepitsuste ja isiklike tunnete keerises. Dumas toob lugejani keeruka võimuvõitluse, mille keskel tuleb Margaretil navigeerida nii oma perekondlike kui ka abieluliste suhete vahel. Teose teine osa süvendab esimese osaga alustatud intriige ja toob esile, kui haavatavad võivad olla isegi kroonitud pead, kui neid ümbritseb kahtlus ja reetmine. Autor esitab armastuse ja lojaalsuse pidevas konfliktis, taustaks veretute pidude ja veriste sündmuste vaheldumine.

Alexandre Dumas vanem (1802–1870) oli prantsuse kirjanik, kelle ajaloolised romaanid, sealhulgas „Kuninganna Margot” ja „Kolm musketäri”, on saavutanud ülemaailmse tuntuse. Tuntud oma haarava jutustamisstiili, elava dialoogi ja ajalooliste detailide rohkuse poolest, on Dumas suutnud ajalooliste sündmuste ümber luua kaasahaarava kirjandusliku maailma. Tema teosed paistavad silma mitmekihiliste karakterite ja hoogsa süžee poolest, ühendades ajaloolise tausta ja ilukirjandusliku vabaduse. „Kuninganna Margot” on osa Dumas’ Valois’ ajastut käsitlevast triloogiast, kus ajalooline täpsus ja kirjanduslik põnevus moodustavad ajatu lugemiselamuse.