Krahvinna de Monsoreau 1. osa

Alexandre Dumas vanema romaan „Krahvinna de Monsoreau“ viib lugeja 16. sajandi Prantsusmaa keerulisse ja pingestatud poliitilisse õhustikku, kus võimuvõitlused, ususõjad ja isiklikud kired põimuvad tihedaks ajalooliseks draamaks. Teose esimene osa keskendub hertsog François d’Anjou, kuningas Henri III venna, püüdlustele troonile, mille taustal hargnevad ka krahvinna Diane de Méridor’i ja krahv de Monsoreau traagilised suhted. Dumas kujutab oma tegelasi vastuoluliselt – aadelkonna hiilgus ja reetlikkus, armastuse siirus ja poliitiline kaalutlus, isiklik julgus ja süsteemne julmus sulanduvad ühte, pakkudes samavõrd hoogsat seiklust kui psühholoogilist pinget.

Romaani sündmustik areneb kiiresti: kuningakoda, lossielu, varjatud salasepitsused ja öised kohtumised loovad tugeva atmosfääri, kus iga liigutus võib tähendada elu või surma. Peategelaste seas tõuseb esile krahv Bussy d’Amboise, kelle iseloom ja teod lisavad loole nii rüütellikku mõõdet kui traagilist varjundit. Dumas’le omane dialoogitihe ja pildiline kirjelduslaad aitab lugejal ajastu kombestikku ja intriige vahetult tajuda. Kuigi tegevust juhivad peamiselt aadlikud ja õukondlased, kumab teosest läbi ka sügavam küsimus vabadusest ja lojaalsusest – nii riigi kui isiklike suhete tasandil.

Alexandre Dumas vanem (1802–1870) oli prantsuse ajaloolise seiklusromaani suurmeistreid, kelle loomingus ühenduvad faktitäpsus ja meelelahutuslik jutustamisoskus. Tuntud eeskätt „Kolme musketäri“ ja „Krahv Monte Cristo“ autorina, on „Krahvinna de Monsoreau“ tema ajalooliste romaanide sarja üks sisemiselt tihedamaid ja poliitiliselt laetud teoseid. Esmakordselt ilmus romaan 1846. aastal ja see põhineb tõestisündinud ajaloolistel isikutel, kuid Dumas lisab neile tugeva fiktsionaalse kihi. Eesti keeles ilmus see Tiritammi väljaandel kahes osas ning pakub tänaseni haaravat lugemiselamust neile, keda paelub ajalugu, võim ja inimlik kirg üheskoos.