Krahv Monte-Cristo 2. osa

Alexandre Dumas’ suureromaan „Krahv Monte-Cristo” jätkub teises osas peategelase, Edmond Dantès’i, uue identiteedi – krahv Monte-Cristo – kaudu käivitunud kättemaksuplaani elluviimisega. Pärast aastatepikkust vangistust ja varanduse leidmist asub ta sihikindlalt laastama nende inimeste elu, kes vastutasid tema kannatuste eest. Dantès kehastub mitmetesse rollidesse, ilmub oma endiste tuttavate ellu ootamatult ja salapäraselt, muutes nende saatust pealtnäha juhuslike, tegelikult aga oskuslikult lavastatud sündmuste kaudu. Iga kättemaksuakt viib lugeja sügavamale nii ohvrite kui ka peategelase enda siseilma.

Romaani teises pooles tuleb üha selgemalt esile moraalne ja psühholoogiline mõõde. Dantès ei ole enam lihtsalt petetud nooruk, vaid mees, kes mõistab, et õigusemõistmine ei pruugi alati tuua õiglust ega rahuldust. Oma tegevuses kohtab ta süütuid kõrvalmõjusid ja ebaõiglaselt kannatavaid inimesi, mis paneb teda küsima, kas ta ise ei ole muutumas selleks, mida ta kunagi vihkas. Samal ajal süveneb ka tema traagiline üksildus – kuigi tal on võim ja ressursid, ei saa ta enam tagasi kaotatud elu ega armastust.

Alexandre Dumas vanem (1802–1870) oli üks 19. sajandi tuntuimaid prantsuse kirjanikke, kelle looming on avaldanud suurt mõju seiklusromaani žanrile. Tema teosed, sh „Kolm musketäri” ja „Krahv Monte-Cristo”, on tuntud värvikate tegelaste, põnevate süžeede ja ajaloolise tausta poolest. „Krahv Monte-Cristo” on üks Dumas’ mahukamaid ja komplekssemaid teoseid, kus ajastu ühiskondlik kihistus, inimese siseheitlused ja saatuslikud valikud põimuvad meisterlikult üles ehitatud loo kaudu. Dumas kirjutas romaani ajalehefeuilleton'ina, mis aitas kaasa selle tohutule populaarsusele juba ilmumisajal.