Kaks Dianei 1. osa

Alexandre Dumas vanema ajalooline romaan „Kaks Diane’i“ avab lugejale 16. sajandi Prantsusmaa õukonnaelu, kus intriigid, armastus ja võimuvõitlused põimuvad dramaatilisteks sündmusteks. Teose pealkiri viitab kahe samanimelise naise saatustele: üks neist on kuningas Henri II armuke Diane de Poitiers (romaanis Diane de Valentinois), teine aga tütarlaps, keda arvatakse olevat kuninga ja tema favoriidi järglane. See laps leitakse hällist, kaasas kott kullaga ja pool sõrmust – sümbolid, mis jäävad tema identiteeti ja päritolu saatma. Nii algab jutustus, mis viib noore Diane’i esmalt teenijate seast õukonda, kus teda ootavad nii õitseng kui ka katsumused.

Romaani keskmes on noore Diane’i teekond läbi keeruliste inimsuhete ja poliitiliste intriigide. Noorena abiellub ta hertsog de Castroga, kes peagi sureb, jättes ta leseks. Tema südames on aga alati elanud lapsepõlvesõber Gabriel, keda ta tõeliselt armastab. Dumas kujutab oskuslikult armastuse ja kohusetunde, isikliku soovi ja õukonna nõudmiste vastasseisu, mis sunnib tegelasi tegema valikuid, mille tagajärjed ulatuvad kaugemale üksikisiku saatusest. Teose tegevust raamib ajalooline kontekst – kuningliku õukonna hiilgus, poliitiline mäng ja selle tagamaad, milles peategelaste tunded ja unistused põrkuvad karmide oludega. Esimene osa jätab mitmeid liine lahtiseks, valmistades ette järgnevate sündmuste arengut.

Alexandre Dumas vanem (1802–1870) on maailmakirjanduse klassik, kelle teosed on tuntud seiklusliku sündmustiku, värvikate karakterite ja ajalooga põimitud intriigide poolest. Teda tuntakse eelkõige romaanide „Kolm musketäri“ ja „Krahv Monte-Cristo“ autorina, kuid ta kirjutas ka rohkesti ajaloolisi romaane, milles tõsielulised sündmused ja tegelased said juurde tema kujutlusvõime loodud elu ja värvid. „Kaks Diane’i“ kuulub nende hulka, pakkudes lugejale segu romantikast, seiklusest ja ajaloolisest koloriidist. Dumas oskab luua köitva loo, kus isiklikud kired ja poliitilised mängud põimuvad, muutes romaani üheks tema tüüpiliseks, ent samas omanäoliseks teoseks.