Surm Siberis

Alex Drydeni romaan Surm Siberis kujutab luuretegevuse tagamaid maailmas, kus riigipiirid, lojaalsus ja informatsioon on pidevas liikumises. Loo keskmes on vene päritolu luuraja, kes tegutseb lääne teenistuses ja satub ülesandele, mille mõju ulatub kaugemale tavapärasest operatsioonist. Siberi taganurgas aset leidev juhtum seob kokku teaduse, poliitika ja julgeoleku, tuues esile olukorra, kus teadmatus ja vaikimine võivad olla sama ohtlikud kui relv.

Romaanis põimuvad isiklikud motiivid ja laiemad geopoliitilised huvid. Peategelane peab liikuma keskkonnas, kus info on killustunud ja tõde varjatud. Liitlased ei pruugi olla usaldusväärsed ning otsused tuleb langetada sageli nappide andmete põhjal. Tegu pole pelgalt spioonilooga, vaid ka peegeldusena sellest, kuidas mõjutavad suured süsteemid üksikisiku valikuid ja elu. Drydeni käsitlus hoiab tegevuse keskmes luuremaailma reaalsuse, milles ebaselgus ja topeltmängud on normiks. Surm Siberis ei paku kiireid lahendusi ega selgeid vastuseid, vaid kirjeldab olukorda, kus iga tegevus võib kaasa tuua tagajärgi, mida ei saa enam tagasi pöörata.