Nii näen sind ikka

„Nii näen sind ikka“ on Aleksis Ranniti luulekogu, mis ilmus kirjastuse Ilmamaa väljaandel. Teos koondab autori loomingut, milles on kesksel kohal mälu, kodumaa ja inimese sisemaailma otsingud. Ranniti luulele on iseloomulik sügav poeetiline kujundlikkus, mille kaudu ta seob isikliku elukogemuse ja kultuurilise pärandi. Kogumikus väljendub luuletaja igatsus jäädvustada mööduvat, siduda minevik ja olevik ning leida sõnas side kaotatu ja püsiva vahel.

Raamat toob esile Ranniti loomingus korduvaid teemasid – ränduri pilgu, paguluse kogemuse ja kodumaa igatsuse. Tema luule ei piirdu ainult isikliku pihtimuslikkusega, vaid ulatub laiemale, puudutades kultuuri, usu ja inimliku kestvuse küsimusi. „Nii näen sind ikka“ on poeetiline tunnistus, kuidas mälu ja mälestus aitavad säilitada midagi kadunud maailmast, ning samal ajal kinnitab luuletaja soovi otsida ilu ja tähendust ka uues, võõrsil kogetud keskkonnas. Kogu on seega ühtaegu isiklik ja universaalne, kõnetades lugejat oma eksistentsiaalse sügavuse kaudu.

Aleksis Rannit (1914–1985) oli eesti luuletaja, kunstiteadlane ja esseist, kes suure osa oma elust veetis paguluses Ameerika Ühendriikides. Ta avaldas mitmeid luulekogusid, kirjutas kunstikriitikat ja tegeles Eesti kultuuripärandi tutvustamisega välismaal. Ranniti luulet iseloomustab poeetiline tihedus ja rahvusliku kuuluvuse tunne, mis põimub laiemate kultuuriliste ja filosoofiliste teemadega. Tema looming on oluline osa eesti pagulaskirjandusest, pakkudes sügavat ja isikupärast vaadet nii individuaalsele eksistentsile kui rahvuskultuuri jätkumisele. „Nii näen sind ikka“ kinnitab tema püüdu jäädvustada oma aja ja oma rahva hingeseisundit poeetilisel kujul.