Nõmmekingsepad. Komöödia viies vaatuses

Soome rahvuskirjaniku Aleksis Kivi näidend „Nõmmekingsepad. Komöödia viies vaatuses“ on satiiriline ja samas südamlik vaade väikekodanlikku elu, milles põimuvad huumor, iroonia ja sügavam ühiskonnakriitika. Teose keskmes on kaks kingseppa, Topias ja Mikko, kelle igapäevaelu kulgeb Nõmme küla kontekstis, täis lobisemist, joomist ja filosoofilist targutamist. Komöödia tugevus peitub dialoogis, mis on elav, keeleliselt rikas ning peegeldab nii kõnealuste meeste kui ka ümbritseva ühiskonna väärtushinnanguid ja nõrkusi. Tegelaste mõtlemine ja kõnepruuk on karikatuursed, kuid samas äratuntavad, võimaldades vaatajal või lugejal kogeda äratundmisrõõmu ja kaastunnet.

Näidend ei ole pelgalt meelelahutuslik, vaid sisaldab ka märkimisväärset psühholoogilist sügavust. Topias ja Mikko kehastavad kahe erineva maailmanägemuse kokkupõrget: üks on alalhoidlik ja pragmaatiline, teine unistav ja filosoofiline. Nende vahelised vaidlused toovad esile inimsuhete keerukuse ning viitavad sellele, kuidas argine elu võib muutuda vaimseks võitluseks. Lavateos sisaldab rohkesti värvikaid kõrvaltegelasi, kes loovad elava pildi 19. sajandi Soome külaühiskonnast. Kohati groteskne, ent inimlik käsitlus lubab vaadelda lihtsate inimeste elu kui väikest draamat suure maailma sees.

Aleksis Kivi (1834–1872) oli esimene soome kirjanik, kes kirjutas kõrgtasemel ilukirjandust soome keeles, aidates sellega kaasa rahvuskultuuri kujunemisele. Tema looming, millesse kuuluvad lisaks näidenditele ka romaanid ja luule, on täis psühholoogilist nüansirikkust ja keelelist mitmekesisust. „Nõmmekingsepad“ ilmus esmakordselt 1864. aastal ning jääb Kivi näitekirjanduse üheks olulisemaks teoseks, milles väljendub tema oskus ühendada lihtne elulähedus filosoofilise sügavusega. Eesti Kirjanduse Seltsi 1934. aasta väljaanne on üks varasemaid tõlkeid, mis tõi selle teose ka eesti lugejani.