Peeter Esimene 2. osa

Aleksei Tolstoi ajalooline romaan „Peeter Esimene” kujutab Venemaa tsaar Peeter I elu ja valitsemisaega, sidudes faktitäpsuse kirjandusliku pingestatusega. Romaani teises osas jätkub lugu, kus Peeter on juba oma võimu kindlustanud ning asub sihikindlalt ellu viima oma reformiplaane. Keskseteks teemadeks saavad sõjalised ettevõtmised, sealhulgas Põhjasõda, ning Venemaa muutmine euroopaliku eluviisiga suurriigiks. Teos jälgib nii riiklikke kui isiklikke pingutusi, mille kaudu Peeter püüab muuta Venemaa mahajäänud seisundi uueks, tugeva tsentraliseeritud võimuga riigiks. Tema autoritaarne, aga visiooniga juhitud valitsemisviis toob kaasa suuri muutusi, aga ka vastuseisu ja ohvreid.

Romaani teises pooles tõusevad esile mitmed tegelased, kes oma teede kaudu kehastavad Venemaa eri kihte ja suhtumist valitsejasse. Peetri tegevus ei piirdu vaid palee- ja lahinguväljadega – ta püüab ümber kujundada ka kultuuri, teadust ja tööstust. Samas ei jää romaanis varju isikliku elu draamad, sh tema suhe Marta Skavronskajaga, kellest saab hiljem keisrinna Katariina I. Tolstoi kirjeldused, kuigi ajalooliselt rikkalikud, keskenduvad eelkõige Peetri karakterile – tema tahtejõule, impulsiivsusele ja julmusele, aga ka geniaalsusele ja siirale soovile Venemaad muuta. See teos ei püüa ainult jäädvustada ajalugu, vaid peegeldab ka psühholoogilisi motiive, mis käivitavad riikide ja saatuste muutumise.

Aleksei Tolstoi (1883–1945) oli väljapaistev vene kirjanik, kelle looming hõlmab mitmeid kirjandusžanre, sh teadusulmet, sotsiaalset proosat ja ajaloolisi romaane. Tema „Peeter Esimene” kuulub ajaloolise romaani klassikasse ning näitab autori tugevat huvi vene rahva ajaloo ja identiteedi vastu. Tolstoi kasutas rikkalikku allikmaterjali, et luua haarav ja mitmekihiline jutustus, milles segunevad dokumentaalsus ja kujutlusvõime. Nõukogude perioodi oludes andis ta Peetrile ideoloogiliselt sobiva kuju – tugeva ja sihikindla juhina, kes viib rahva arengule –, ent samas ei unusta autor kujutada ka valitsemise vastuolulisust ja selle mõju üksikisikule.