Peeter Esimene 1. osa

Aleksei Tolstoi ajalooline romaan „Peeter Esimene“ avab lugejale 17. sajandi lõpu ja 18. sajandi alguse Venemaa, mil noor Peeter I tõuseb troonile, et viia oma riik uuele arengutasemele. Teose esimene osa keskendub eelkõige tema noorusaastatele, sisemistele võitlustele bojaaride ja vanameelsete jõududega ning reformipüüdlustele. Läbi erinevate tegelaskujude — aadlikud, käsitöölised, sõdurid ja õukondlased — antakse edasi ühiskondlikud pinged ja Vene impeeriumi sisemine vastuolu enne suurt moderniseerimist. Esile kerkib ka Peetri perekondlik taust ning tema isiklikud otsingud võimu, teadmiste ja rahvusvahelise tunnustuse suunas.

Romaani ainestik tugineb ulatuslikule ajaloolisele materjalile, ent autor annab sündmustele ka ilukirjandusliku värvingu, kujutades Peetrit kui keerukat, kuid sihikindlat noort meest, kes murab traditsioonilisi piire ja seab sihiks muuta kogu riigi ilmet. Tema reisid, suhted Lääne-Euroopa kultuuriga ja järkjärguline arusaam sellest, milline peab olema tugev, kaasaegne riik, on keskmes juba selle esimeses köites. Tolstoi maalib suurejoonelise pildi Venemaa poliitilisest lavast, kus lisaks peategelasele on olulised ka kõrvaltegelased – kavalad bojaarid, ustavad teenrid ja Euroopa saadikud. Eriline tähelepanu on pööratud ajastu atmosfäärile ja sündmuste loogilisele kulgemisele.

Aleksei Tolstoi, üks 20. sajandi vene kirjanduse olulisemaid autoreid, kombineeris oma loomingus ajaloolise uurimistöö ja kirjandusliku meisterlikkuse. Teda iseloomustab oskus luua keerulisi karaktereid ning siduda üksikisiku saatus riikliku murranguajaga. Tema huvi Venemaa mineviku vastu kajastub mitmes teoses, kuid „Peeter Esimene“ on tema üks ambitsioonikamaid romaane, kus süvenetakse mitte ainult ajaloolistesse sündmustesse, vaid ka valitseja sisemaailma. See teos on osa Tolstoi püüdest kujutada Venemaa ajalugu mitte kui staatilist minevikku, vaid kui dünaamilist ja inimlike valikutega täidetud protsessi.