Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused

„Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused” on Aleksei Tolstoi loodud lasteraamat, mille aluseks on Carlo Collodi klassikaline teos „Pinocchio seiklused”. Tolstoi ei piirdunud pelgalt tõlkega, vaid lõi Pinocchio-loost ümberjutustuse, mis omandas omaette elu ja muutus vene laste- ning hiljem ka eesti kirjanduse lahutamatuks osaks. Raamatu keskmes on puunukk Buratino, kelle isa Carlo on meisterdanud vanast halust. Nukk satub mitmesugustesse seiklustesse, kus teda saadavad nii ustavad sõbrad kui ka kavalad vastased. Kõik need lood on esitatud hoogsas, mängulises ja lastepärases vormis, mis teeb lugemise kergesti haaratavaks.

Buratino seiklused on täidetud värvikate tegelastega – Karabas-Barabas, Duremar, Kass Basilio ja Rebane Alisa, samuti Buratino truud sõbrad Malvina ja Arlekiin. Lugu saab hoo sisse kuldvõtmekese leidmisest, mis avab tee salajasse teatrisse ja uute võimalusteni. Raamat räägib vaprusest, nutikusest ja sõprusest, kuid ka ahnuse ja pettuse lõksudest, mis varitsevad nii lapsi kui täiskasvanuid. Tolstoi versioon on lastele vahetum ja lihtsamini loetav kui Collodi algupärane lugu, ent see ei kaota moraalset sõnumit – ausus ja heatahtlikkus viivad sihile, samas kui kavalus ja laiskus viivad tupikusse.

Aleksei Tolstoi (1883–1945) oli vene kirjanik, keda tuntakse nii romaanide, novellide kui ka ulme- ja lastejuttude autorina. „Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused” valmis 1936. aastal ning saavutas kiiresti suure populaarsuse Nõukogude Liidus, kujunedes üheks tema loetumaks teoseks. Tolstoi oskas ühendada muinasjutulise ainese elulise huumori ja terava tähelepanekuga, luues raamatu, mille tegelased said kiiresti osaks lastekultuurist. Tema loodud Buratino on saanud iseseisvaks kirjanduskangelaseks, kelle seiklusi teatakse ja armastatakse tänaseni, eristades neid samas Collodi Pinocchio maailmast.