Kannatuste rada. Pilvine hommik 3. osa

Teos viib lugeja kodusõja tihenemise hetke, kui Tsaritsõni ümbrus muutub sõlmpunktiks ning lahingute kulg määrab noore riigi jätkumise. Raamat jälgib liikumist rindel ja tagalas, väekoondiste ümberpaiknemist, nälga ja katkestatud tarneahelaid, linna kaitserajatisi ning ülekuulamisi. Sõlmed avanevad käskude, käskude tühistamiste ja improviseeritud lahenduste jadas, mille keskel rühmad ja üksikisikud püüavad hoida korda, kaitsta silda, jaama, laoplatsi või jõelõiku. Tekst näitab, kuidas kuulujutud, paroolid, käigukoridorid ja patrullid kujundavad argipäeva ning kuidas logistika, side ja suurtükiväe tuli seavad valikutele piiri. Pilvine hommik on triloogia lõpetav köide, kus lahendused ei tule kiiresti, vaid hargnevad lugeja ees raportite, teelesaadetud käskkirjade, evakuatsioonide ja ärajäänud kohtumiste kaudu.

Romaan seob lahingujooned isiklike teekondadega. Inimesed liiguvad rindelt haiglasse, staabist käsutuppa, raudteelt jõele ja tagasi, ning iga üleminek lisab uue vaate. Vaen seisab kord-lähedal, kord-kaugel, kuid otsused sünnivad sageli nappide andmete põhjal. Tekst kirjeldab mobilisatsiooni, dessante, taganemisi ja tagasivallutusi, vahetab sõna suurtükiväe, soomusrongide ja kaevikute vahel, ning laseb näha, kuidas väsimus, umbusk ja visadus võtavad kuju käskudes, ülevaadetes ja päevakäskudes. Triloogia varasemate osadega seotud liinid saavad siin oma lõppakordi: inimeste vahelised lubadused pannakse proovile, katkenud kontaktid leitakse või jäävad leidmata, ning linna kaitse muutub proovikiviks, mille ümber koonduvad nii väeüksused kui ka tsiviilid. Raamat ei vaidle plakatlikult, vaid laseb sündmustel kanda jutu, mis liigub kindla rütmiga läbi positsioonide ja otsustuskäikude.

Aleksei Nikolajevitš Tolstoi oli vene proosakirjanik, kelle looming hõlmab nii ajalooainelist proosat kui ka ulmet ja noorsoojutte. Tema sulest on pärit triloogia Kannatuste rada, milles ta seob suured pöörded isiklike valikutega. Kirjanik on tuntud ka mahuka ajaloolise romaani Peeter Esimene ning ulmeteoste Insener Garini hüperboloid ja Aeliita poolest, lisaks lastejutu Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused töötlus. Tolstoi kirjutusviis eelistab tegevuse ja teatevoogude kaudu kulgevat jutustust, kus sõjalise ja poliitilise tegelikkuse kõrvale seatakse inimeste igapäevased toimingud, vahel ka vaiksed pausid, milles otsus alles küpseb. Triloogia kolmas osa kinnitab seda võtet: kirjanduslik vorm toetub dokumentaalsele tunnetusele ning laseb eri tasanditel — staabist tänavani — rääkida sündmustel endil.