Kannatuste rada. Õed. Triloogia 1. osa

„Kannatuste rada” on Aleksei Tolstoi üks olulisemaid proosateoseid, mille esimene osa, alapealkirjaga „Õed”, käivitab mahuka triloogia, mis käsitleb Venemaa saatust Esimese maailmasõja, revolutsiooni ja kodusõja aastail. Tegevus algab 1914. aastal, kui sõda on puhkemas, ning jälgib Vene ühiskonna ja üksikisikute järkjärgulist murenemist. Loo keskmes on kaks õde – Daša ja Käti Bulavina –, kes esindavad erinevaid hoiakuid ja valikuid muutuste keerises. Daša on arukas, tasakaalukas ja mõtlik, Käti seevastu elurõõmus ja impulsiivne. Nende isiklikud teekonnad peegelduvad ühiskondlikus kaoses, mida kujundavad massilised mobilisatsioonid, linnaelu tormilised muutused ning aristokraatia allakäik.

Romaanis vahelduvad intiimsed pere- ja armastusliinid laiahaardeliste ajalooliste sündmustega. Tolstoi portreteerib eri ühiskonnakihte, andes lugejale ettekujutuse sellest, kuidas sõda ja poliitiline kriis mõjutavad inimesi erinevalt. Ta kujutab kõhklevaid ohvitsere, idealistlikke revolutsionääre ja hääbuvaid aadliperekondi, kelle elud põrkuvad kokku uue ja tundmatu ajastu lävel. Teksti läbib pidev pinge: sisemine kaos peegeldub välises maailmas ja vastupidi. „Õed” ei ole pelgalt sissejuhatus triloogiale, vaid iseseisev jutustus muutumise valust ja lootusest, milles igal tegelaskujul on oma roll ja traagika.

Aleksei Tolstoi, kelle loomingus segunevad klassikaline romaanivorm ja nõukogulik ideoloogia, püüdis selle teosega luua eepilist ülevaadet 20. sajandi alguse Venemaa suurtest murdepunktidest. Ta oli kirjanik, kes pöördus emigratsioonist tagasi Nõukogude Liitu ning pühendus ideoloogiliselt sobivate, ent siiski psühholoogiliselt rikkalike romaanide loomisele. „Kannatuste rada” on tema katse mõista ja kujutada aega, mil terve maailm vankus seniste alustalade all, ning seda teeb ta nii ajaloolise põhjalikkuse kui ka kirjandusliku tundlikkusega.