Kannatuste rada 2. osa. Kaheksateistkümnes aasta

Aleksei Tolstoi romaani „Kannatuste rada“ teine osa, alapealkirjaga „Kaheksateistkümnes aasta“, jätkab revolutsioonijärgse Venemaa kujutamist läbi kolme peategelase – Darja, Telegin ja Roshhal – elude ja valikute. Aasta 1918 kujuneb Venemaa ajaloos otsustavaks: riigis valitseb kodusõja kaos, bolševike võimu kindlustamine toob kaasa järske muutusi nii poliitilises süsteemis kui ka inimeste igapäevaelus. Tolstoi kujutab selle perioodi segadust, äkilisi ümberpaiknemisi, lootusi ja hirme, kus isiklikud tunded põimuvad revolutsioonilise tungiga kujundada uut maailma. Romaani keskmes on küsimus, kuidas säilitada inimlikkus ajal, mil vana kord laguneb ja uus on alles sündimas.

Peategelaste liikumised Petrogradi, Moskva ja provintsi vahel loovad laia pildi kodusõja aegse Venemaa eri nägudest – vahelduvad nälg, võimuvahetused, ideoloogilised konfliktid ning muutuv suhtumine inimesesse ja tema väärtusesse. Erilise pinge annab romaanile Darja ja Telegini vaheline suhe, mis kulgeb paralleelselt nende poliitiliste veendumuste arenguga. Tolstoi paneb tegelased seisma vastamisi nii isiklike kui ideoloogiliste valikutega, samas kui taustal rullub lahti rahutuste, võitluste ja kompromisside kaskaad. Kirjanik ei idealiseeri ühtki leeri, vaid püüab näidata selle ajastu traagikat kõigis toonides.

Aleksei Tolstoi looming on tuntud oma monumentaalsuse ja ajaloolise haarde poolest. „Kannatuste rada“ kuulub tema tuntuimate teoste hulka, kus ta jälgib Vene revolutsiooni mõjusid isiklike lugude kaudu. Tema lähenemine ühendab dokumentaalse täpsuse ja kirjandusliku kujundlikkuse, mistõttu on tema romaanid ühtaegu nii ajaloo peegeldus kui ka isiklike saatuste kirjeldus. Tolstoi oskus põimida poliitiline murrang ja inimlik draama teeb „Kannatuste raja“ eriliseks panuseks 20. sajandi vene kirjandusse.