Kannatuste rada 2. osa

Aleksei Tolstoi triloogia „Kannatuste rada” teises köites „Kaheksateistkümnes aasta” jätkub lugu Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja keerisesse sattunud inimestest. Romaani tegevus toob lugeja 1918. aasta tormilistesse sündmustesse, kus iga tegelane seisab silmitsi paratamatu valikuga – kas toetada uut korda või astuda sellele vastu. Tolstoi kujutab aega, mil ühiskondlikud ja isiklikud konfliktid põimuvad, ja näitab, kuidas poliitilised otsused mõjutavad inimeste saatust kõige intiimsemal tasandil.

Peategelastest insener Telegin leiab oma tee kiiresti, astudes Punaarmee ridadesse kindla usu ja veendumusega. Tema vastandiks on Roštšin, kelle kõhklused ja heitlused viivad ta valgekaartlaste poolele. Erinevate poolte vastasseis toob kaasa traagilisi tagajärgi ning paljastab revolutsiooni ja kodusõja inimsaatust lõhkuva mõju. Ka õed Katja ja Daša on sündmuste keerises – üks satub Mahno vägede kätte, teine leiab end valgekaartlaste ja anarhistide mõjuväljast. Nende lood avavad, kuidas naiste roll revolutsioonis oli sageli vastuoluline ja täis sundvalikuid.

Aleksei Tolstoi (1883–1945) oli vene kirjanik, kelle looming katab nii ajaloolisi romaane, ulmekirjandust kui ka lastejutte. Ta kuulus nõukogude kirjanduse juhtivate autorite hulka, olles ühtaegu nii populaarne kui ka ideoloogiliselt sobivaks peetud kirjanik. Tolstoi teoseid iseloomustab põhjalik ajalooline taust, detailirohkus ja oskus ühendada suurte ühiskondlike murrangute kujutamine individuaalsete inimlike saatuslugudega. Triloogia „Kannatuste rada” on tema üks olulisemaid proosateoseid, mis näitab revolutsiooni ja kodusõda nii idealiseeritud kui ka traagilises võtmes, andes ühtaegu edasi ajastu vaimu ja selle dramaatilisi vastuolusid.