Kannatuste rada 2. osa

Aleksei Tolstoi romaanitriloogia „Kannatuste rada“ teine köide kannab alapealkirja „Kaheksateistkümnes aasta“ ja viib lugeja Oktoobrirevolutsiooni järgsetesse ning kodusõja tormilistesse sündmustesse. Tegemist on ajajärguga, kus inimesed seisavad pidevate valikute ees – kelle poolele asuda, milliseid ideaale järgida ja millise hinnaga oma seisukohti kaitsta. Romaan keskendub inimeste sisemistele heitlustele ning nende saatustele ühiskonna pöördeliste muutuste keerises, andes samas ka laiahaardelise pildi ajaloosündmustest.

Peategelaste teekonnad kujunevad eripalgeliseks. Insener Telegin leiab oma tee üsna otsekoheselt – tema sügav usk kodumaasse ja rahvasse juhib ta Punaarmeesse. Tema jaoks on valik selge ja suhteliselt valutu. Seevastu Roštšini saatus on märksa keerulisem ja valulikum. Teises köites näeme teda valgekaartlaste poolel, kus sisemised konfliktid, kahtlused ja rasked otsused saadavad tema igapäevaelu. Autor näitab, kuidas ühiskondlikud ja poliitilised muutused võivad inimestesse lõhesid külvata, ning kui keeruline on säilitada oma väärikus ja veendumused keset vägivalda ja ideoloogilist vastasseisu.

Aleksei Tolstoi (1883–1945) oli vene kirjanik, kes on tuntud nii ajalooliste romaanide, ulme- ja fantaasiateoste kui ka poliitiliselt laetud loominguga. „Kannatuste rada“ on üks tema olulisemaid teoseid, mille kaudu ta käsitles Venemaa lähiajalugu ja selle mõju üksikisiku elule. Tolstoi loomingut on iseloomustatud kui detailirikast ja realistlikku, samas tugeva ideoloogilise alatooniga, mis peegeldab tema aega ja veendumusi. Triloogia näitab autori püüdu ühendada suur ajalugu ja väikese inimese lugu, avades revolutsiooni ja kodusõja keerukust mitme tasandi kaudu.