Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum

Aleksei Petersoni „Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum“ on ülevaateteos, mis tutvustab Tallinna lähistel asuva vabaõhumuuseumi (praeguse Eesti Vabaõhumuuseumi) kujunemislugu, ülesandeid ja ekspositsioonide sisu seisuga 1970. aastate alguses. Raamat annab lühiülevaate muuseumi asutamisest, arenguetappidest ning kogude koostamise põhimõtetest. Eriti keskendutakse arhitektuuriliste objektide — rehielamute, aitade, tuulikute, lautade ja muude taluarhitektuuri elementide — esitlusele ning nende paigutamisele ajaloolisse konteksti.

Peterson kirjeldab üksikasjalikult, kuidas erinevatest Eestimaa piirkondadest pärinevad hooned ja sisustuselemendid aitavad edasi anda piirkondlikke eripärasid ning talurahva eluviisi mitmekesisust. Eraldi tähelepanu all on ka esemeline kultuur: tööriistad, mööbel, tekstiilid, tarbeesemed ja rõivad, mis loovad tervikliku pildi talumajapidamisest ning igapäevasest elukorraldusest 18.–19. sajandil. Lisaks praktilisele teabele annab raamat aimu ka muuseumi hariduslikust ja ideoloogilisest rollist tolleaegses ühiskonnas — kuidas rahvakultuuri säilitamine ja eksponeerimine sidus endas nii teaduslikke, hariduslikke kui ka patriootilisi eesmärke.

Aleksei Peterson oli etnograaf ja muuseumitöötaja, kes tegeles rahvakultuuri dokumenteerimise ja populariseerimisega Eesti NSV perioodil. Tema kirjutised peegeldavad oma ajastu teadus- ja kultuuripoliitikat, kuid samas sisaldavad põhjalikku ja faktiliselt täpset teavet, mis on väärtuslik ka tänapäevase muuseumiloo ja kultuuripärandi uurimisel. Käesolev raamat on olulise tähtsusega allikas mitte ainult muuseumi enda ajaloo, vaid ka talurahvakultuuri laiemaks mõistmiseks institutsionaalses raamistikus.