Trepp

Aleksandr Žitinski jutukogu „Trepp“ koondab mitmekesiseid novelle, milles autor kujutab tavainimese elu nõukogude ühiskonnas läbi argiste, kuid samas sügavalt isiklike vaatepunktide. Lugejani jõuavad lood inimestest, kelle siseilm ja väiksed valikud avanevad tihti just ootamatutes olukordades või nähtamatutes murdepunktides. Žitinski käsitleb inimsuhteid, üksindust, pettumusi ja väikseid võite, liikudes oskuslikult reaalsuse ja poeetilise kujundi vahel. Novellide keskmes on sageli pealtnäha lihtsad hetked – jalutuskäik, tööpäeva lõpp, vestlus trepikojas –, mis toovad esile inimpsüühika keerukuse ja elu vastuolulisuse.

Pealkirjajutustus „Trepp“ sümboliseerib liikumist ruumis, aga ka sisemises maailmas – üles või alla, edasi või tagasi. See motiiv läbib mitmeid kogumiku tekste, pakkudes kujundlikku tähendust tegelaste arengule või selle puudumisele. Žitinski stiil on lakooniline ja täpne, vältides liigset emotsionaalsust, kuid tabades siiski karakterite hingeelu nüansse. Tema lood mõjuvad intiimselt ja usutavalt, sageli jäädes õhku vaevumärgatava iroonia või vaikse nukruse tooniga. Teos kujutab elu nõukogude igapäevasuses, kuid see ei ole ideoloogiline, vaid keskendub inimesele kui isiksusele süsteemi sees.

Aleksandr Žitinski (1941–2012) oli vene kirjanik, ajakirjanik ja toimetaja, kelle looming keskendus peamiselt lühiproosale ja dokumentalistikale. Ta töötas aastaid Leningradis ning oli seotud mitmete kirjanduslike väljaannetega, sealhulgas noorteajakirjaga „Kostjor“. Žitinski loomingule on omane tähelepanelik pilk detailidele ja inimpsühholoogia sügav tundmine, mistõttu on tema jutustused pälvinud tunnustust nii kriitikute kui ka lugejate seas. „Trepp“ esindab tema varasemat loominguetappi ning peegeldab hästi tema huvi väikeste lugude ja suurte tähenduste vastu.