Trepp

Kaugele pimedusse kadusid aegade jooksul mustaks tõmbunud palksarikate kolrnnurgad, kingade all rudises šlakk, üle selle oli asetatud kitsas ja õõtsuv laudrada. Mööda seda hakasid nad Tolikuga minema. Pirošnikov ei suutnud veel uskuda, et just see tee teda vabadusse võib viia. Võis loota ainult seda, et ta pääseb siit majakatusele, aga seegi võimalus rahuldas teda äkki ülimalt. Kui katusele, siis katusele!