Ruslan ja Ludmilla

Vaid teie jaoks, mu kaunid neitsid,
lõin jõude kõik need luiskelood
noist muistseist päevist, mida peitsid
ju ammu unustuse vood.
Õrn tunne tiivustas mu sulge,
kätt juhtis usaldusepüüd.
Need read mult vastu võtke nüüd!
Ma kiitust nõuda küll ei julge,
kuid rõõmustan, kui mõni neid
ehk siiski, lüües salamahti
need kerged leheküljed lahti,
mu värsse loeb poolpatuseid.