Dubrovski

„Dubrovski“ on vene klassiku Aleksandr Puškini lõpetamata jäänud proosateos, mis ühendab sotsiaalse kriitika, seiklusromaani ja romantilise armastusloo elemendid. Romaan räägib aadliku poja Vladimir Dubrovski saatusest, kelle isa kaotab ebaõiglase kohtuotsusega oma mõisa mõjuka ja korrumpeerunud naabri, vürst Trojekurovi kasuks. Isa surm ja varanduse kaotamine sunnivad Vladimirit loobuma harjumuspärasest elust ning asuma teele, mis viib ta metsavendade juhiks ning hiljem kättemaksu ja õiguseotsingu radadele. Samal ajal areneb tema ja Trojekurovi tütre Maša vahel traagiline armastus, mis asetab Dubrovski moraalselt keeruliste valikute ette.

Puškin käsitleb loos teravalt Venemaa 19. sajandi alguse ühiskondlikku ebaõiglust ja seisuslikku ebavõrdsust. Ta näitab, kuidas seadus ei kaitse mitte tõde, vaid pigem rikaste ja mõjuvõimsate huve. Dubrovski kujuneb peategelasena moraalseks vastandiks Trojekurovile, kuid samas ei muutu ta üksüheselt kangelaslikuks – tema sisemised vastuolud ja kättemaksujanu asetavad lugeja keerulise küsimuse ette: kas ebaõiglusele võib vastata seadusetusega? Teosele annab erilise värvingu Puškini realistlik ja samas poeetiline keel, teravmeelne ühiskonnakriitika ning inimlike tunnete peen kujutamine.

Aleksandr Puškin (1799–1837) on vene kirjanduse üks alusepanijaid ja mõjukamaid autoreid. Kuigi ta on tuntud eelkõige luuletajana, kuuluvad tema proosateosed samuti maailmakirjanduse klassikasse. „Dubrovski“ jäi küll lõpetamata, kuid juba olemasolevad peatükid on kujundanud selle oluliseks osaks vene romaani arenguloos. Puškini loomingu keskmes on sageli üksikisiku võitlus ebaõiglase maailmaga, vabaduse- ja armastuseiha, ning „Dubrovski“ on selle temaatika ehe näide, mis ühendab emotsionaalse pingestatuse ja selge ühiskondliku sõnumi.