Shakespeare kinolinal

Aleksandr Lipkovi teos „Shakespeare kinolinal“ käsitleb William Shakespeare’i loomingut läbi filmikunsti prisma, analüüsides, kuidas erinevad lavastajad ja kultuurikontekstid on tema näidendeid tõlgendanud ja kinolinal kujutanud. Raamat annab ülevaate mitmetest olulisematest ekraniseeringutest, alates varajastest vaikiva filmi katsetustest kuni 20. sajandi keskpaiga märkimisväärsete lavastusteni. Autor jälgib, kuidas Shakespeare’i keeruline keel, ajalooline taust ja mitmekihilised karakterid on tõlgitud visuaalsesse vormi ning kuidas need tõlgendused omakorda on mõjutanud arusaamu originaalteostest.

Lipkov keskendub eeskätt venekeelsele ja lääne filmikunstile, tuues näiteid nii kuulsate režissööride nagu Laurence Olivier, Orson Wellesi ja Akira Kurosawa töödest kui ka Nõukogude Liidu filmikunsti käsitlustest. Ta analüüsib põhjalikult selliste teoste nagu „Hamlet“, „Macbeth“, „Othello“ ja „Torm“ ekraniseeringuid, pöörates tähelepanu nii lavastuslikele lahendustele kui ka näitlejatööle. Raamat ei piirdu üksnes visuaalse esteetikaga, vaid toob esile ka filosoofilisi ja poliitilisi kihistusi, mida erinevad ajastud ja režiimid Shakespeare’i teostesse on projitseerinud. Tähelepanu all on ka see, kuidas filmitõlgendused muudavad või tugevdavad originaalteksti tähendusi ning millised visuaalsed võtted aitavad edasi anda keerulist poeetilist sisu.

Aleksandr Lipkov oli vene filmitrikkide ja filmiteooria uurija, kelle tööd keskendusid eelkõige kirjanduse ja kino suhetele. Tema kirjutised iseloomustavad põhjalikkus ja kultuurilooline lähenemine, mistõttu on „Shakespeare kinolinal“ väärtuslik lugemismaterjal nii filoloogidele, filmihuvilistele kui ka neile, kes tunnevad huvi kultuuridevaheliste tõlgenduste vastu. See teos peegeldab oma ajastu akadeemilist lähenemist ning pakub võimalust mõista, kuidas Shakespeare’i looming elab edasi visuaalse kunsti kaudu erinevates ajastutes ja ühiskondades.