Vapramatest vapramad. Kirjaniku märkmeid …

“Vapramatest vapramad. Kirjaniku märkmeid kangelastest ja kangelastegudest” on Aleksandr Borštšagovski esseistlik teos, mis koondab mõtisklusi julguse, eneseohverduse ja moraalse vastutuse teemadel. Raamat koosneb eriilmelistest peatükkidest, milles autor analüüsib nii konkreetseid ajaloolisi juhtumeid kui ka üldisemaid nähtusi, mis puudutavad kangelaslikkuse mõistet. Tekstide aluseks on sageli tegelikud eluloolised seigad või kirjaniku isiklikud tähelepanekud, mille kaudu ta otsib vastust küsimusele, mis eristab tavalist inimest sangarist ning mis rolli mängivad seejuures ühiskondlikud väärtused ja sisemine eetika.

Peatükkides käsitletakse nii tuntud kui tundmatuid isikuid – näiteks “Doktor Alain Bombard’i tragöödia” toob fookusesse inimese võitluse looduse ja üksildusega, samas kui “Tavalised nõukogude inimesed” ja “Veel kord kollektiivsest sangariteost” käsitlevad anonüümset, ent ideoloogiliselt esiletõstetud vaprust igapäevaelus või sõjas. Autor vaatleb kangelaslikkust mitte ainult erakordsete tegude, vaid ka moraalse vastupidavuse ja ühiskondliku kohusetunde kontekstis. “Vastus anonüümkirja autorile” ja “Kangelastest ja argpüksidest” toovad sisse ka filosoofilisema mõõtme, kus arutletakse julguse ja arguse vahepealsete seisundite ning nende tõlgenduste üle ajas ja ruumis.

Aleksandr Borštšagovski (1919–1996) oli vene kirjanik ja ajakirjanik, kes tegutses peamiselt publitsistika ja dokumentalistika vallas. Tema loomingut iseloomustab sügav huvi ajaloo, eetika ja inimkäitumise motiivide vastu, mida ta käsitles nõukogude ideoloogiliste raamistikus, kuid sageli isikliku osavõtlikkuse ja analüütilise põhjalikkusega. “Vapramatest vapramad” on selle suuna esinduslik näide, pakkudes korraga nii ülevaadet kangelastegudest kui ka mõtisklust selle üle, mida tähendab olla vapper inimesena – nii avalikult kui vaikselt, nii sõnas kui teos.