Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Perioodika | 1989
- 76 lk | Pehmekaaneline | 140 x 195 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
„Keisrivõimu viimased päevad“ koondab Aleksandr Bloki tähelepanekuid ja mõtisklusi ajast, mil Venemaa seisis tsaarivõimu kokkuvarisemise lävel. Tekst põhineb autori päeviku- ja märkmeraamatutest pärit katkenditel, milles ta kirjeldab keisrivõimu sisemist nõrkust ja lagunemise protsessi. Blok näitab, kuidas võim oli muutunud suletud ringiks, mis ei vastutanud enam rahva ees, ning kuidas see lõhe avas tee sügavamatele vapustustele. Raamatus on ühendatud isiklik kogemus ja ühiskondlik analüüs, pakkudes lugejale vahetut pilku murrangulisele ajajärgule.
Teosest leiab mõtisklusi nii võimu ja rahva suhete kui ka revolutsiooni olemuse üle. Autor osutab, et 1914.–1917. aasta sõda oli see jõud, mis tasakaalu lõplikult paigast nihutas. Samal ajal hoiatab ta liialdatud kujutelmade eest „revolutsioonilisest rahvast“, rõhutades, et enamiku inimeste jaoks oli võimu kokkuvarisemine pigem ootamatu katastroof kui teadlik tahteakt. Bloki märkmed Talvepaleest, sealhulgas viited keisri ja keisrinna kirjavahetusele, annavad edasi traagilist kontrasti valitsejate argise elu ja rahva rahulolematuse vahel. Nii kujuneb kogumikust tunnistus, mis peegeldab ühe ajastu lõppu ja uue, ebakindla algust.
Aleksandr Blok (1880–1921) oli vene luuletaja ja mõtleja, keda peetakse hõbedase ajastu üheks suurkujuks. Tema looming ühendab sümbolistlikku poeetikat ja sotsiaalset tundlikkust, pakkudes nii lüürilisi kui ka ühiskondlikke tõlgendusi. Blok osales aktiivselt oma aja intellektuaalses elus ning püüdis mõista ja sõnastada Vene ühiskonna murranguid. Kuigi ta on tuntud eelkõige luuletajana, annavad tema päevikud ja märkmed väärtusliku sissevaate 20. sajandi alguse ajaloolistesse protsessidesse ja nende mõju inimesele. „Keisrivõimu viimased päevad“ avab Bloki mõtteilma just selles vahepealses ajas, mil vana kord kokku varises ja uus alles kujunes.
