Diplomaadi kroonika. Ülestähendusi ja dokumente aastatest 1938-44

Aleksander Warma teos „Diplomaadi kroonika. Ülestähendusi ja dokumente aastatest 1938–44“ on mälestusraamat, mis toob lugejani Eesti diplomaatilise tegevuse keerulisimad aastad Teise maailmasõja eelõhtul ja sõja ajal. Autor ei piirdunud pelgalt isiklike meenutustega, vaid koondas oma raamatusse hulgaliselt dokumente, päevikumärkmeid ja protokolle, mis annavad autentse ülevaate tollasest poliitilisest olukorrast. Teos kajastab muu hulgas Eesti ja Nõukogude Liidu vahel 1939. aastal peetud läbirääkimisi, mille tulemusena sõlmiti kurikuulus baaside leping, samuti on toodud välja detailid, mis seostuvad nn Pätsi testamendiga. Sellisena on raamat ühtaegu nii ajalooline kroonika kui ka dokumentide kogumik, kus isiklikke vaateid raamivad ametlikud allikad.

Raamatust leiab põhjalikku teavet Eesti iseseisvuse kaotuse ja rahvuslike ringkondade tegevuse kohta 1939–1944. Autor selgitab dokumendile lisatud kommentaarides nende tausta ja seoseid, jättes suure osa jutustusest faktidele toetuvaks. Teose ülesehitus viib lugeja samm-sammult läbi poliitiliste sündmuste, mille kulminatsiooniks oli Eesti okupeerimine ja diplomaatilise tegevuse jätkumine eksiilis. Warma mälestuste vähesus ning dokumentide rohkus muudab raamatu väärtuslikuks allikaks, mille juurde pöörduda siis, kui on tarvis mõista konkreetseid otsuseid ja nende tagamaid.

Aleksander Warma (1890–1970) oli Eesti riigimees, diplomaat ja sõjaväelane. Ta alustas karjääri sõjaväelasena, osales Vabadussõjas ning siirdus seejärel välisteenistusse. Sõja-aastatel tegutses ta Eesti diplomaatiliste huvide kaitsel välismaal, olles muu hulgas saadik Helsingis. Paguluses jätkas ta Eesti asja ajamist ja kuulus 1963–1970 Eesti Vabariigi peaministri kohusetäitjate hulka presidendi ülesannetes. Tema hoolikalt säilitatud dokumendid ja kroonikalik käsitlusviis teevad „Diplomaadi kroonika“ oluliseks mälestuste ja dokumentide kogumikuks, mis aitab mõista nii Eesti saatust Teise maailmasõja keerises kui ka diplomaatia rolli riigi järjepidevuse hoidmisel.