Diplomaadi kroonika

Aleksander Warma „Diplomaadi kroonika“ on mälestuspõhine dokumentaalteos, mis kajastab Eesti Vabariigi diplomaatilise teenistuse kogemusi ja arengut läbi autori isikliku vaate ja tegevuse. Raamat keskendub eeskätt perioodile enne Teist maailmasõda ja selle puhkemise järel kujunenud olukorrale, mil Eesti välisteenistus jätkas tegutsemist paguluses. Teos annab ülevaate nii diplomaatilisest tööst kui ka poliitilistest sündmustest, mida Warma tunnistajana koges ning milles ta osales. Tegu pole pelgalt sündmuste kirjeldamisega, vaid ka analüüsiva ja kainelt argumenteeritud sissevaatega väikeriigi välispoliitika võimalustesse ja piiridesse.

„Diplomaadi kroonika“ algab Warma tegevusega Eesti saatkondades ja konsulaatides 1930. aastatel ning viib lugeja läbi keeruliste sündmuste, nagu Eesti okupeerimine, rahvusvahelise toetuse otsingud ja juriidilise järjepidevuse hoidmine eksiilis. Autor kirjeldab suhtlemist teiste riikide esindajatega, Eesti positsiooni kaitsmist rahvusvahelisel areenil ja vajadust tegutseda olukorras, kus ametlik diplomaatia ei toiminud enam tavapärasel viisil. Warma stiil on vaoshoitud ja faktitruu, kuid kirjutise ridade vahelt võib tunda missioonitunnet, muret rahva saatuse üle ja tugevat eetilist hoiakut.

Aleksander Warma (1890–1970) oli Eesti diplomaat, poliitik ja hiljem eksiilvalitsuse juht. Ta esindas mitmel pool maailmas Eesti huve, töötas enne sõda nii Pariisis kui Helsingis ning oli üks võtmeisikuid Eesti välisteenistuse järjepidevuse säilitamisel pärast riigi okupeerimist. „Diplomaadi kroonika“ ilmus postuumselt Eesti Kirjanike Kooperatiivi väljaandena paguluses ja kujutab endast haruldast ajaloolist allikat, milles põimuvad isiklik kogemus, rahvusvaheline kontekst ja väikeriigi katsed oma häält kuuldavaks teha maailmas, kus suurriikide omavahelised suhted määrasid väikeste rahvaste saatust. Teos on väärtuslik nii mälestusena kui ajaloodokumendina.